On aeg, mil kõik läheb rohelisemaks. Maailmas pole ilmselt väga palju kohti, kus võime näha sellist värvidemängu, kui esimesed soojad vihmad panevad meie lehtpuude pungad otsekui plahvatama ja kogu maa värvub mõne tunniga tuhandetesse erinevatesse rohelistesse toonidesse. Sarnaselt väga erinevatesse rohelistesse toonidesse värvub ka meie poliitika ja majandus Euroopa Liidus vastu võetud roheleppe ja majanduse taastekavade toel. Kuid lähemal vaatlusel võib selguda, et meile rohelisena esitletav on tegelikult hoopis pruun või mõni muu värv.
Kui mu poeg sa nelja-aastaseks, otsustasime ta sünnipäeva tähistada koos kogu lasteaiarühmaga ühes mõnusas loomingulisi tegevusi pakkuvas mängutoas. Nagu iga lapsevanem teab, siis lihtsaim viis selliste ürituste toitlustamist korraldamiseks on kasutada ühekordseid nõusid. Keskkonnateadliku inimesena otsustasin poes, et võtan natuke kallimad ja vanapaberi karva pruunid topsid, kuna nende pakendile oli kirjutatud, et tegu on biolaguneva materjaliga. Pärast sünnipäeva otsustasin teha materjali lagunemise katse ning panin mõned topsid oma köögis olevasse vermikomposterisse. Mõne aja pärast avastasin, et mu komposter enam ei toimi. Kaste lahti võttes ei leidnud ma ühtegi vihmaussi. Küll aga leidsin muu modru seest topsid, mille pealt oli ära lagunenud taaskasutatud paberimassile viitav pruun kiht ja järele oli jäänud puhas valge plast. Ma maksin tunduvalt kõrgemat hinda selle eest, et vaigistada oma südametunnistust ühekordsete nõude kasutamise pärast, ja väikese eksperimendi tõttu tapsin oma komposteri vihmaussid – ma olin sattunud rohepesu ohvriks.
Mihkel Kangur
Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (49)
