Mihkel Kangur: liha võtmisest

Liha söömine on maailmas olnud ennekõike rikaste riikide privileeg ja koos heaolu tõusuga on kasvanud riigiti ka liha tarbimine. Foto: Shutterstock.

Ilmselt ei ole keskkonnateemadel mitte midagi kirgikütvamat kui liha söömise temaatika. Samas ei saa me keskkonnateemasid käsitledes toidu teemat kõrvale jätta. Moodustab ju toiduga seonduv ligikaudu kolmandiku kõigist kasvuhoonegaasidest, mida inimkond tervikuna oma tegevuse käigus atmosfääri paiskab. Nii nagu aruteludes sageli, muutuvad jutud kiiresti mustvalgeks, kui juttu tuleb millestki väga isiklikust ja olulisest. Liha teema on seda kohe kindlasti.

Me oleme suure aineringe osa. Selleks, et funktsioneerida, peame me sööma. Nagu kõik teisedki loomad, saame me oma eluks vajaliku energia peamiselt keemiliste sidemete energiatest, lagundades erinevaid molekule. Selliselt kogutud energia abil paneme kokku enda ülesehitamiseks vajalikke molekule, kulutame seda lihaste tööks ja ka meie aju võtab üsna kopsaka osa. Me ei saa söömist katkestada, kuna meie rakud vajavad pidevalt energiat.

Mihkel Kangur

Mihkel Kangur on Rakvere Riigigümnaasiumi õppe- ja arendusjuht, varasemalt töötanud Talllina Ülikooli vanemteadurina. Hariduselt ökoloogia doktor ja uurinud Eesti taimkatte arengut jääajajärgsel perioodil. Ökoloogia alaste uuringute tulemustest olen näinud, milline on olnud inimese mõju ökosüsteemidele ja millised võivad olla vastasmõjude tagajärjed meie ühiskonnale. Seetõttu olen viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu haridusele ja Gaia haridusele, lootuses, et meil on läbi hariduse võimalik muuta ühiskonna kurssi. Loe artikleid (43)