“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Teraapiagarantii Helsingis

Helsingi on esimene linn Soomes, kus võetakse kasutusele ambitsioonikas teraapiagarantii, mille alusel peaks varsti vaimse tervise põhiteenuste kättesaadavus võtma maksimaalselt kaks nädalat ehk esimene teraapia peaks toimuma kahe nädala jooksul pärast ravi otsima hakkamist. Parlamendis on samal ajal kaalumisel kodanikualgatus, kus vastav tähtaeg on üks kuu. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Dokumentideta seisundist päästab töökoht

Soomes elab asjakohaste dokumentideta umbes 700–1100 inimest. Siseministeeriumi äsja esitatud tegevuskavas aastateks 2021–2024 soovitakse neid aidata sellisel viisil, et kui ebaseaduslikult ehk vastavate dokumentideta riigis viibiv inimene on küll saanud negatiivse vastuse oma varjupaigataotlusele, kuid samas leidnud töökoha, võib ta riiki jääda ning tal oleks võimalus saada välismaalase pass, millega saab reisida nii kodumaale kui ka naasta Soome. Loe edasi: YLE

Rongikruiisid

Kristina Cruises OY tegevjuht leiutas Soome turismituru jaoks pandeemia tingimustes rongikruiisid. Rongikruiis sarnaneb laevakruiisiga ehk rongidega etteantud marsruudil (mille valikul on väga oluline osa ka vaguniakendest avanevatel vaadetel) ja ettekorraldatud programmiga kulgevat rühma saadab reisijuht, kes hoolitseb jooksvalt ka praktilise korralduspoole eest. Ööbimine toimub linnades, kus peatutakse, hotellides. Üks kruiisirongiliinidest on Helsingi – Joensuu – Koli – Juankoski – Mikkeli – Helsingi vahel ja teine Helsingi – Lapua – Seinäjoki – Oulu – Kuopio – Helsingi. Loe edasi: YLE

Läti

Homofoobse vaenu õhutamine eraldi karistatavaks?

Kui praegu näeb Lätis seadus ette karistuse teo eest, mille eesmärk on vaenamine ja vaenu õhutamine soo, vanuse, puude ja muude tunnuste alusel, kui see on põhjustanud olulist kahju, siis Seimile on esitatud ettepanek lisada raskendava asjaolu kategooriana (ehk seksuaalne sättumus ja sotsiaalne kuuluvus) homofoobiast ajendatud vihakuriteod ja võtta välja olulise kahju põhjustamise kriteerium. Ajendiks on Tukumsis aprilli lõpus aset leidnud inimese süütamine. Loe edasi: Delfi

14 “Sinist lippu”, aga mitte ühtegi Jurmalas

Tänavu suvel heiskab rahvusvaheliselt tunnustatud turismi-ökosertifikaadi ehk “Sinise lipu” 13 Läti randa ja üks jahisadam, kuid ükski neist pole Jurmalas. Asi selles, et alates 2000. aastast igal aastal vastava sertifikaadi saanud kohalik omavalitsus otsustas ise loobuda programmis osalemisest, viidates sellega kaasnevatele kuludele. Näiteks 2019. aastal oli Jurmalas sinilipuga tähistatud kaheksa randa. Loe edasi: Delfi

Riia 14 hostelis ebaseaduslik ruumide ekspluateerimine

Pärast traagilist tulekahju Riia kesklinna ebaseaduslikus hostelis kontrolliti seal 34 hostelit, millest koguni 14-s ilmnes ruumide omavoliline ekspluateerimine. Hostelite kontroll jätkub. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Kas naistevastane vägivald on Rootsi imporditud?

Rootsis kohtusid parlamendierakonnad arutamaks sealmail hetkel põletavat teemat – lähisuhetes olevate naiste vastu suunatud rasket ja kohati kahjuks ka surmavat (hiljuti lühikese aja jooksul mitu sellist surma) vägivalda. Võtmeks on see, et osade erakondade vaates on tegemist Rootsi sisserände kaudu imporditud nähtusega, osad aga peavad sellist sildistamist-lahterdamist kohatuks. Loe edasi: Svenska Dagbladet

Audioerootika on kuum

Audioraamatute formaadis ohked ja õhkamised on Rootsi raamatutööstuses praegu kuum teema. Lühikese aja jooksul on käivitatud mitu uut audioerootika ärilist rakendust, kus naised on peamine sihtrühm. Loe edasi: Dagens Nyheter

Parlamendis õigus rääkida iidset metsakeelt?

Parlamendisaadik Peter Helander on lubanud tulevikus kasutada parlamendisaalis väljasuremisohus iidset Dalarna piirkonna Älvdali ehk Elfdali, ka Övdali murret, mida Rootsis ka metsakeeleks kutsutakse. Konks on selles, et kui tegemist oleks Rootsis ametlikult tunnustatud keelega, siis peaks argument paika, kuid murded parlamendi töökeeleks ei sobi. Samas väidab poliitik lausa Euroopa Nõukogu seisukohale viidates, et tegemist on keelega, kuna sellel on koguni eraldi ISO keelekood, mille abil saab näiteks internetis määratleda, mis on omaette keel ja mis mitte. Loe edasi: The Local

Venemaa

Valitsus hajutab suitsu

Venemaa peaminister kiitis heaks tubakavastase tegevuse kava aastani 2035, milles on üle 20 algatuse eesmärgiga vähendada suitsetamist ja tubakatoodete nõudlust. Peamine nendest on, et vähemalt 75% sigaretipaki pinnast peaks olema kaetud kujutistega suitsetamise ohtudest. Samuti tehakse ettepanek uurida võimalust keelata lõhna-, maitse- ja värvainete ning sõltuvust suurendavate lisaainete kasutamine tööstuses, sealhulgas e-vedelikes. Loe edasi: Kommersant

Riik täpsustas legaalse koriluse reegleid

Venemaa meedias hakkasid liikuma kõlakad, et riigil olevat plaanis piirata metsadest seente, marjade ja kasemahla kogumist tavakodanike poolt sellele teatud tingimusi ja piiranguid seades. Nüüd pidas Loodusvarade ministeerium vajalikuks eraldi rõhutada, et Venemaal ei ole metsasaaduste kogumisel isikliku tarbimise jaoks mingeid piiranguid ehk piirangutega seotud reeglid kehtivad ainult vastava ettevõtluse ja juriidiliste isikute äritegevuse kohta. Loe edasi: Kommersant

Ajakohastati toimetulekupiiri määramise reegleid

Miinimumpalga ja toimetulekupiiri arvutamise meetodid on Venemaal sel aastal muutunud ning nüüd ei sõltu nende väärtused tarbijakorvi maksumusest, vaid sissetuleku- ja palgamediaanist. Piirkondlik elatusmiinimum on võrdne föderaalse tasemega või ületab seda 33 piirkonnas ning kõige rohkem ületab föderaaltaset Neenetsi autonoomne oblast (+64%). Kõige kehvem on aga seis Tambovi oblastis (93% föderaalsest tasemest) – seega on äärmuste vahe lausa 71%. Üldse on Venemaal 85 esimese järgu haldusüksuse taseme födedaratsiooni subjekti. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (172)