Mis ühendab Fabian Gottlieb von Bellingshausenit, Johan Pitkat ja Adam Johann von Krusensterni? Jah, nad on teinud meid riigina suuremaks ning viinud Eesti päritolu admiralidena väikese Eesti maailmameredele.
Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja kevadnumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.
Eesti võimalused rahvusvaheliselt silma paista on piiratud. Me oleme viimastel aastatel olnud ise tunnistajaks, kuidas seisame silmitsi väärtuste kriisiga ning kord kätte võideldud positsioon tuntud ja tunnustatud riikide nimistus võib kiirelt kaduda, kui selle nimel pidevalt tööd ei tee.
Taasiseseisvunud Eestis oleme harjunud endast kui rahvusest rääkides rõhutama omadussõnu, nagu nutikas, strateegiline ja edumeelne. Tegelikult oleme sellised olnud juba ajalooliselt ja ammu enne, kui digiliidrina end vägevate ritta murdsime.
Kaugel kodusadamast
Rahvusvahelise finantsettevõtte juhina tähendas minu elu enne COVID-i epideemiat sagedast reisimist maailma eri kontinentide ja riikide vahel. Eesti tutvustamist ja oma loo jutustamist, miks just see väike Läänemere ääres paiknev riik on eriline ja väärt võimalust. Kindlasti oleme endale e-riigina nime teinud ja sellega usalduskrediiti pooleteise miljoni elanikuga riigi vastu märgatavalt tõstnud, ent mida kaugemale jääb piltlikult öeldes kodusadam, seda olulisem on jutustus sellest, kes me, eestlased, oleme, kust tuleme ja mida me rohelisema ja inimest väärtustava homse nimel teha saame.
Täna, mil rohepöördest kõneldakse avalikus arutelus aina valjemini, eristuvad kõnekad episoodid ajaloost, mis meie mineviku ja oleviku kohtumisele uut tähendust loovad. Need on Eesti päritolu admiralid, kes vorminud meie riigi ja rahvuse ajalugu riigipiiri sees ning sellest kaugemal. Väärikad, keda tuntud ja tunnustatud eestlastena Paavo Järvi, Arvo Pärdi või Ilon Wiklandi kõrvale ritta seada, ent keda tähelepanu väärivatest kaasmaalastest rääkides me üldjuhul esimesena ei nimeta.
Eesti roll kliimamuutuste kontekstis
Tallinna toomkirikus oma viimset und puhkav admiral Adam Johann von Krusenstern alustas 1803. aastal Venemaa esimest ümbermaailmareisi, mis jõudis lõpule 3 aastat hiljem. Tema reisi teeb lisaks eriliseks see, et ekspeditsioonil osales nii loodusteadlasi kui astronoome, kes korraldasid mereuuringuid ja panid aluse uuele okeanograafiale, mis uurib ookeani füüsilisi, keemilisi, geoloogilisi ja bioloogilisi protsesse. Hagudi mõisas sündinud mees pani aluse teadusharule, mis võimaldab mõista meie ümber ookeanides toimuvat.
Kui Saaremaal sündinud admiral Fabian Gottlieb von Bellingshausen 200 aastat tagasi Kroonlinnast Antarktika poole teele asus, siis vaevalt oskas ta ette kujutada, kuidas paarsada aastat hiljem kordab tema auks nimetatud Admiral Bellingshausen, eestlaste purjelaev, sama teekonda. Kordab põhjusel, et levitada sõnumit eestlastest kui mererahvast, kes on avastanud ühe kontinendi. Täna on sellel uus dimensioon kliimamuutuste kontekstis, sest Antarktika on tõusnud maailma tähelepanu keskmesse, kuna just seal uuritakse mitmeid kliimaküsimusi, millega maailm silmitsi seisab.
Bellingshauseni ja Krusensterni maailma geograafia ajalugu muutnud merereisidest pea sajand hiljem olid admiral Johan Pitka, tema usk ja panus ühed Eesti iseseisvuse taastamise alustalad. Pitka oli Eesti merejõudude juhataja, kes ei kaotanud vabadussõjas ühtegi laeva ja tegutses ennastunustavalt Eesti sõjaväe korraldamises. Meil on täna võimalus elada vabas Eestis just tänu Pitka-suguste meeste lootusele ja tegutsemisele. Meil on täna võimalus iseseisva ja edumeelse väikeriigina näidata kurssi endast suurematele.
Homne inimene ja loodus
Oleme ju mõnevõrra sarnases olukorras, nagu olid aastaid eraldatult meredel seilanud admiralid. Meil on selja taga väga karm aasta. Karm aasta selle poolest, et me pole kunagi varem pidanud olema üksteisest nii eraldatud selleks, et olla koos. Täna peame rääkima sellest, mis saab homme inimesest ja keskkonnast tema ümber. Ma ei pea silmas isegi inimeste füüsilist tervist, vaid vaimset. Me peame märkama inimest enda kõrval ega tohi pöörata pilku võimaluselt, et ta vajab abi.
Samal ajal seisame silmitsi paljude väljakutsetega, mis on seotud loodusvarade ammendumisega, reostuse ning kliimamuutustega, mida pole võimalik tagasi keerata. Maailmamered, kus seilasid admiralid, kellest juttu tegin, ei ole enam need puhtad veekogud, mis 200 või 100 aastat tagasi. Selleks, et muuta maailma meie ümber kestvamaks, on vaja koostööd. Ja mitte ainult ilusa kõlava sõnana, vaid sisulise koos töötamisena. Ühiste probleemide mõtestamise ja seejärel neile lahenduste pakkumisena. Eesti kui riik, kust seilasid kaugele tuntud admiralid, võiks saada mastipuuks, kes pakub innovaatilisi lahendusi globaalsetele keskkonnaprobleemidele. Krusenstern ja Bellinsghausen on teinud vägeva sissejuhatuse selleks, et saaksime täna nimekate maailma riikide seas näidata tegudega Eesti tegelikku suurust. Eesti võiks olla nutikas ja väike roheriik, kes loob strateegiliste otsustega keskkonna teemadel eeskuju.
Peame õppima admiralidelt, et vahel on vaja kurssi muuta, et jõuda järgmisesse sadamasse. Ja kui mitte kohe päris kohale, siis vähemalt esialgu õigele teelegi.
Sergei Bogatenkov
Sergei Bogatenkov on Admiral Markets Group AS-i juhatuse esimees. Loe artikleid (2)
