On öö vastu esmaspäeva, kell on 3:39 ja mul läks uni ära. Tegin ühe kohvi vahukoorega. Võiksin teha ka kohvi kitse ternespiimaga, aga ei tee. Ma ei võtaks üldse kitsedelt ternespiima ära, las talled joovad, aga eile tõi suure udaraga Sonja teist korda elus talled ilmale ja Sonjal on nõnda palju piima, et talled ei jõua seda ära juua.

Ükskõik, mitu korda elus seda näed, kuidas kitsetall peale sündi ajab end jalgadele ning hakkab ema nisasid otsima, et ükskõik palju seda näed, alati saad kogeda aukartust elujõu ees. Mitte miski pole tugevam kui looduse poolt sissekodeeritud eluvaim. Ühesõnaga joon kohvi ja lähen varsti varahommikul jälle lauta vaatama, mis toimub, kas on uusi tallesid ja mis eilsed talled teevad. Kevad on tärkamise aeg.

Lisaks kitsetallede elujõu vaatamisele ammutan jõudu ka mahlast. Ma meeletult pole süvenenud, miks vahtra- ja kasemahl organismile head on, aga niipalju kui ma ise tunnen, siis neid juues tõesti nagu läheb seest puhtamaks. Joon, tõmbab organismi ja põie käima ja kohe tunnen, et saan puhtamaks.

Võib-olla on see lihtsalt usk, aga iga ravimi puhul on usk oluline.

Üldse on elus usk endasse oluline.

Näiteks saab uskuda ka valgusesse. Eriti hea on valgusesse uskuda Eesti kevades, kui päev läheb järjest pikemaks ja justkui tundub, et keegi venitab valgust.

Kuigi märts tuleb külmade öödega ning rohelist ei näe veel niipea, siis valgusest esialgu piisab. Lööb hommikuti tuju üles. Koerad lähevad hommikuti rõõmsameelselt uljalt põllule rebast otsima. Jep, meil käib mööda põldu hiiri otsima üks suhteliselt enesekindel rebane. Räägitakse, et oma rebane oma kanu ei himusta, aga parem karta kui kahetseda. Üks naaber näiteks usub ka, et meie maja juures luusib ringi ilves. Ei ole ise juhtunud nägema ning ausalt öeldes me ei tahaks ka endale praegu kassi.

Eestis tuleb uskuda ka oma küüslauku. Ma pole haige olnud sel talvel, aga ma katsun iga päev süüa vähemalt neli küünt küüslauku. Mustikatesse võib loomulikult ka uskuda, aga mina isiklikult söön marju ja õunu ainult suvel. Tean, et see on vale, aga noh praegu on nii.

Tuleks rohkem uskuda ka sauna. Loomulikult pole kiirel perioodil aega iga päev saunas käia, aga paar korda nädalas saunas käik annab jõudu, mida mujalt ei saa. Samas pole mõtet sauna ronida, kui pole aega seal rahulikult olla.

Vist joon praegu veel ühe litaka vahtramahla ja ning siis veel ühe kohvi ning siis panen lauda tuled põlema ning lähen vaatan, mis toimub. Elagu esmaspäeva hommikud. Need peavad alati andma jõudu ja usku, mitte olema rasked ja rutiinsed.

Mart Kase

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)