“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.
Soome
Parklas masinahjust pitsat, sooja pitsat – mõtelge!
Soomes on edukalt alustanud tegevust esimene ööpäevaringselt parklas tegutsev pitsamasin. Kolme minutiga saab ahjusooja värske pitsa kätte ja masinasse mahub 70 pärisköögis tehtud pooltoodet ehk veel ainult ahju panemist ootavat “pirukat”, mis siis tellimise nupule vajutamise peale ahjust läbi käivad. Loe edasi: YLE
Viirus paneb valimised löögi alla
Soomes on aprillis tulemas kohalike omavalitsuste valimised ja nüüdses koroonaolukorras on hakatud muretsema, et kas valimisi on siis võimalik korraldada või peaks need edasi lükkama, ning kui korraldataks, siis kuidas nakatunud või karantiinis olijad valida saaksid. Loe edasi: YLE
Soomes on koroonaajastul kolinud digitaalmaailma ka jumalateenistused ehk kirikus tavapäraselt toimuvast teenistusest tehakse ka live-ülekanne sotsiaalmeedia kaudu. Millal sina viimati oma pastorile “südame” või “pöidla” andsid? Loe edasi: YLE
Läti
Vaktsineerimise eelregistreerimise portaal
Lätis on COVID-19 vastu vaktsineerimisele eelregistreerimise jaoks loodud spetsiaalne portaal, mida praegu testitakse ja mille avalikku kasutusse andmine peaks olema päevade küsimus. Loe edasi: Delfi
Valitsuselt rohkem konkreetsust ja tõhusust viiruse piiramisel
Läti peaministri sõnul on valitsuse järgmine ülesanne koroonapiirangute sisukamaks ja tõhusamaks muutmine, sest inimesed hakkavad “piiramisolukorras” väsima ja põhjendamatud või segased piirangud ainult lisavad arusaamatust ja trotsi. Loe edasi: Delfi
Korraga valitsuses ja seimis!
Praegune hoolekandeminister lõpetas lõpuks samaaegse kahel ametikohal tegutsemise, olles kaks aastat olnud korraga nii valitsuses kui seimis, mis Lätis on muide täiesti legit. Surve seimist lahkumiseks tuli teiste poliitikute ja avalikkuse avaldatud arvamusest, et viiruse levik sotsiaalhoolekandekeskustes näitab ka vastava ja vastutava ministri kehva tööd. Loe edasi: Delfi
Rootsi
Nädal tagasi maas olnud netipank ikka veel selgitusteta
Mis nädal tagasi reedel Rootsis Swedbanki netipangaga tegelikult ikkagi juhtus ehk miks oli pank maas, on seni vastuseta. Ajakirjandus on väitnud, et asi ei olnud tavapärases tõrkes, vaid süsteemid võisid tõrkuda väljapressimise eesmärgil sooritatud ülekoormusrünnaku tõttu, sest sihitud küberrünnakud finantssektorile on muutunud koroonapandeemia ajal tavapäraseks. Loe edasi: Svenska Dagbladet
Tahad kodakondsust? Tõesta keeleoskust!
Rootsis soovitakse tulevastele kodanikele keelenõuet ehk vastavalt uutele plaanidele tuleks Rootsi kodakondsust taotlevatelt inimestelt nõuda rootsi keele oskuse ja Rootsi ühiskonna mõistmise tõendamist tasulisel testil, et leida tulevastele kodanikele “parem tasakaal õiguste ja kohustuste vahel”. Keele- ja kodanikuühiskonna testi kombo läheks maksma 247 eurot. Loe edasi: The Local
Kas inglise keel on Stockholmi üle võtnud?
Nii küsib aastatel 2011–2015 Rootsi pealinnas elanud Austraalia podcaster, kes siis ei märganud inglise keelt eriti kuskil ja õppis ise ära ka rootsi keele, kuid nüüd viis aastat hiljem külas olles avastas, et inglise keelest on saanud linna ametlik keel. Loe edasi: The Local
Venemaa
E-õppida, e-õppida, e-õppida!
Venemaal ostab kas siis koroonale reageerides või lihtsalt ajaga kaasas käimiseks riik koolilastele uues formaadis õppesisu. Haridusministeeriumi vastav asutus kulutab 8,73 miljonit eurot koolilastele mõeldud õppematerjali ostmiseks uutes vormingutes: taskuhäälingusaated, videod, mängud, arvutisimulatsioonid jne. Loe edasi: Kommersant
Venemaal pandi USA vabariiklaste ja demokraatide diili tähele
Venemaal jõudis uudistesse, et Joe Bideni vastasleer on kinnitanud tema Venemaa-vastase joone toetamist ehk Ameerika demokraadid ja vabariiklased, kes reeglina vastanduvad teineteisele põhimõttelistes küsimustes, on leidnud vähemalt ühe ühtsusaluse – see on Venemaa suhtes karmi poliitika rakendamine. Loe edasi: Kommersant
Soome lükkab Venemaa energiatekki pealt ära
Soome kiirendatud üleminek taastuvenergia tootmisele võib aastaks 2030 tähendada Venemaa jaoks suurima elektrienergia importija (240 miljoni euro ulatuses aastas) kaotust – vähemalt sellise võimaliku stsenaariumi on äsja välja töötanud Soome elektrivõrguoperaator Fingrid. Veelgi enam, Fingrid ei välista ka Rosatomi poolt ehitatava 2028. aastal kasutusele võtmiseks mõeldud Hanhikivi-1 tuumaelektrijaama projekti külmutamist või sellest täielikult loobumist. Loe edasi: Kommersant