Nüüd on ööd juba palju külmemad ja miinuses olid ka mõned päevad. Huvitav on jälgida iseennast, kuidas keha ja mõtlemine kohandub külmemate kraadidega. Paar aastat tagasi, kui olid külmemad talved ja väljas ca 5 kraadi külma, siis käisin õues termosokkide ja plätudega, nüüd tahab keha paari paari kraadi külmaga kolm paari sokke ja potikuid. Peanupp tahab läki-läkit, tavalise talvemütsiga hakkab külm. Keha pole ammu külma näinud ja nii pole ka harjunud.
See on huvitav, kuidas nüüd keha protsessina võtab jälle külma omaks. Loodan, et kuu aja pärast on miinus kümme ka mõnus soe, aga kõigepealt muidugi peaks see miinus kümme kohale jõudma. Loomulikult on iga töö jaoks õues tähtsad õiged riided, aga higi tuleb karta sama palju kui külma, seega on kõige olulisem lihtsalt harjuda selle ilmaga, mis on.
Muidugi on päeva pikkus hirmus lühike praegu, põhimõtteliselt kella üheksast kella kolmeni pärastlõunal on valget aega, need päevad kaovad kõik nii käest, et mitte midagi ei ole jõua teha. Päevad justkui jooksevad mööda oma pimedusega. Kitsed on kohe varsti kinni jäämas, seega on piima juba vähem, veidi tramburaid muidugi on nendega, sest on paaritushooaja lõpp ja kitsed on erinevates aedikutes ning sealt nende lüpsile kutsumine on selline pedagoogiline väljakutse.
Aga kitsed kitsedeks, me haned on saanud kõvasti tähelepanu eelmisel nädalal. Ühel hommikul tuli lumi maha ja kui hommikusel talitusel lasin haned aedikust välja, siis nad patseerisid õue peal nii, et tegin neist pilti ja siis Facebookis hakkas see oma elu elama. Lisasin foto ka sünoptik Kairo Kiitsak lehe päevateemasse ja selle kaudu jõudsid haned ka lehte. Teinekord on üks suvalisel hetkel tehtud lihtne klõps suurema levikuga kui igasugune turundus või planeerimine. Muidugi võib küsida, et mis on üldse kasu sellisest hanede fotost? Võib-olla polegi otseselt midagi, aga kasu tuleb teinekord rõõmust, mis lihtne emotsioon paljudel tekitab.
Mis muidu maailmas toimub? Koroona levib ja nüüd paar järgmist kuud toimub vaktsiinide jant politiikute elus. Te kujutate ka ette, millise hurraaga Eesti valitsus Tallinna lennujaama lennukile vastu läheb, milles on esimene ports koroonavaktsiine! Kõik Eesti meediafotograafid kutsutakse sel päeval kohale. Üks erakond on juba kuulutanud, et kõigile tasuta vaktsiini, noo sellisel juhul võiks iga inimene teise portsu vaktsiini ka saada, oma lemmikloomale! Tehke ikka palju head Eesti poliitikud!
Aga kui massiüritused on maailmas olematud, siis on hea vaadata YouTubest videosid, et kuidas inimesed veel mõni aeg emotsionaalselt kallistasid või plaksu lõid. Näiteks on inimkontaktide klassikavideod Liverpooli 4:0 võit Meistrite Liigas Barcelona üle või Darren Tilli sissemarss UFC võitlussarjas. Mõnus vaadata, väga palju inimesi emotsinaalselt koos ühes kohas. Millal maailmas sellised asjad jälle juhtuvad, seda ei tea ka suur jumal taevas.
Aga teisipäeval käisime perega Tartus ja tore on see Raekoja platsi uisuväljak. Me uisutame veel ei läinud, inimesi oli liiga palju ja vast on tütred rahvarohkeks uisutamiseks ka liiga väikesed, aga energia oli seal kohas hea. Iseasi, kas seda lubatakse jõuludeni, sest nakatumiskõver paneb ju hooga üles ka Tartus.
Eelmisel nädala hea uudis oli see, et uuringu ja uudisega veelkord tehti puust ja punaseks, et kui palju soola ja suhkurt on poetoidus. See on jube, otse öeldes. Loomulikult on kõige parem kõik oma toit ise kasvatada, piim ja liha ka, kanamunad ja juurikad ammugi, aga täiesti arusaadav, et seda saavad tänapäeval teha väga vähesed talunikud. Aga Sa siis osta oma pere puhas toit talunike käest, keda usaldad, suhtu väga tõsiselt soola ja suhkru kogustesse, mis toodetes sulle pakutakse. See on esimene ja pea kõige olulisem samm, mis sa oma tervise jaoks sa toitumise osas teha.
Päkapikud meie lastel igapäevaselt ei käi, detsembri alguses tõid nad jõulukalendri ning iga päev šokolaadiakna avamine on suur-suur elevus. Esimene lumememm sai ka lumisel päeval tehtud, loomulikult kadus see peagi olematusse, sest noorem koer Nata hüppas memme pikali, Nata on lumememmede terrorist.
Need jõulud tulevad maailmas üle aastakümnete vaiksemad. See ei saa ainult halb olla, kuigi on kurb lugeda, et kuidas restoranid end järjest sulgevad.
Naudin praksuvat pliidituld. Joon pärnaõieteed. Tahaks detsembris läbi lugeda mitu raamatut. Kindlasti teeme veel mitu lumememme, mis Nata jälle puruks hüppab. Nii see elu käibki, protsessis ja tegevust nautides.
Mart Kase
Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)
