Naiste osakaal Eesti erakondade liikmete seas on üle 50%. Ometigi ei näe me sellele ligilähedast proportsiooni poliitilisel otsustustasandil, mis mõjutab kõiki Eesti inimesi. Eestis elas möödunud aastal 100 mehe kohta 111,8 naist – sellise soolise koosseisuga oleme koos oma Baltikumi sõpradega Euroopa tippude seas, aga 28,7-protsendilise naiste esindatusega parlamendis jagame kõikide maailma riikide seas hetkel Poolaga 54. kohta.

Artikkel on esmalt ilmunud Edasi paberajakirja talvenumbris, mis on saadaval suuremates lehekioskites. Kõiki seniseid pabernumbreid saab osta ka digiajakirjana.

Poliitik on poliitik. Riigikogu liige on riigikogu liige olenemata soost. Mis vahet sel on, kas mees või naine? Eesti Vabariigi põhiseaduses on selgelt kirjas, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega. Sellest lähtuvalt saab öelda, et me ise oleme tänase olukorra valinud. Meile sobib, et meie heaolu mõjutavad otsused ei ole tasakaalus soolise jaotusega ühiskonnas. Meile sobib, et naiste sõnal on pea neli korda vähem kaalu kui meeste sõnal.

Annika Arras

Annika Arras on konsultatsiooniagentuuri Miltton kaasasutaja ja tegevjuht. Annika vastutada on äriarendus ja meeskonna juhtimine, aga ka vastutustundliku ettevõtluse suund, mille arengule Eestis ta kaasa aidata soovib. Sellest huvist lähtuvalt kirjutab ta praegu oma magistritööd, uurides ettevõtete vastutustundliku äritegevuse mõju ekspordi- ja investorsuhetele. Loe artikleid (7)