Usutakse, et 7 on õnnenumber. Kui nii, siis peaks käesolev number selle lugejatele küll erakordset õnne tooma!
Tundub, et kogu maailm on otsustanud kollektiivselt hulluks minna. Ja ehkki see kõlab natuke “vanasti oli rohi rohelisem” moodi, näib viirusekriis olevat midagi pöördumatult muutnud. Või siis mitte, kui uskuda Michel Houellebecqi, kelle sõnul on “kõik need suundumused eksisteerinud ammu enne koroonaviirust; nüüd demonstreerisid nad lihtsalt uut tõestusmaterjali. Pärast isolatsiooni ei ärka me uude maailma; see on ikka seesama, ainult natuke hullem.”
See, et maailm on liigestest lahti (koroonaviirus, keskkonnaprobleemid, äärmuspopulismi esiletõus jm), pole uus mõte, aga mis on siis lahendus – lihtsalt käega lüüa?
Mis see on, mis annaks meile uue hingamise? Kas valgustatud valitseja (kirjutab Tõnu Õnnepalu) või tuleb hakata alusoletusi mõtestama ja eelhäälestust muutma (kirjutab Hardo Pajula)? Mis võiks olla uus tasakaalupunkt, mis tooks õnne õuele?
Otsustasime seekordses numbris pöörata enam tähelepanu naistele ja otsida (uut) tasakaalu läbi empaatia ja mõistmise. Naisenergias on seda loomuldasa enam. Jätkusuutlikku mõtlemist, hoolimist, elujõulisust. Räägime hoolivast suhtumisest ja suhtlemisest laiemalt, nii ühiskonna kui üksikisiku tasandil. See on ka tuleviku küsimus – kuhu ja kuidas edasi?
Käesolev number on sõna otseses mõttes naise nägu. Esikaant ehib näitleja Hele Kõrvest tehtud maal, autoriks multitalent Leslie Laasner. Numbris on palju tekste naistest ja ka autorite seas on tavapärasest enam naisi. Numbri suur intervjuu on seekord hinnatud ettevõtja, äsja aasta töösturiks valitud Ruth Oltjeriga, kes juhib desinfektsioonivahendeid tootvat rahvusvaheliselt edukat ettevõtet Chemi-Pharm. Teda intervjueerib tehnoloogiaettevõtja Kaidi Ruusalepp.
Ajakirjast leiab põnevad artiklid Saksamaa liidukantsleri ametist lahkuvast Angela Merkelist, USA ülemkohtuniku Ruth Bader Ginsburgi tähendusest, naissoost veinimeistritest, sportlasest, kübaramoest, aga ka elu tumedamast poolest, vägivaldsusest – patust pole puhtad ei mehed ega naised.
Lisaks usutlus poeetilise ansambliga Naised Köögis (“Ägedamad kui Kukerpillid”) ja tore jutuajamine Peipsiveere külas elavate sõbrannade, vanausulise Tanja (91) ja mitteuskliku Ainoga (76). Galerist Piia Ausman teeb kuuel leheküljel ekskursi naise kujutamisse kunstis – millest ta kõneleb?
Et tulevik on naise nägu, ja et juba täna kutsuvad valitsuste asemel noored, valdavalt tütarlapsed, meid üles kuulama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid, tõdeb ka Mihkel Kangur keskkonnateemalises kolumnis.
Aga, artikleid on ka teistel teemadel, usutavasti leiavad kõik lugejad siit piisavalt põnevat ja harjumuspäraselt hea kvaliteediga sisu.
Mõeldes tänasele ajale, on õhus tunda üha suuremat inimeste soovi rahu järele, lihtsate rõõmude järele. Nii nagu igas jamas on midagi head, on seda ka koroonas – meie soovid ja tahtmised on läinud mõistlikumaks.
Loodame, et 2021. aasta tuleb kõigile parem. Soovitud edasiminekuid uuel aastal! Ja olgu meile saatjaks tuntud luuleread:
Õnn ei asu mägede taga
Ega kaugete merede randadel.
Ta öösiti su padja all magab
Ja päeviti kõnnib su kandadel.
Edasi paberajakiri on müügil suuremates R-Kioskites ja jaekaupluste ajakirjandusletis üle Eesti. Täpsem info müügipunktide kohta. Ajakirja saab tellida siit.
