Andres Viisemann: vaikus enne tormi

Foto: Shutterstock.com

Suurimad rahvusvahelised väärtpaberiturud olid septembris suhteliselt rahulikud. Põhja- Ameerika ja Lääne-Euroopa aktsiaturud andsid väikese osa suvisest tõusust kuu jooksul tagasi, samal ajal kui Jaapani börsiettevõtete väärtus isegi kasvas veidi.

Pärast suurt šokki aasta esimeses pooles on turud käitunud üldjoontes nii, nagu midagi poleks juhtunudki: aktsiaturud on natuke madalamal tasemel stabiliseerunud ja kardetud maksejõuetuse lainet pole siiani peaaegu kuskil maailmas näha. Siiski ei paista keegi kahtlevat selles, et aasta alguses lahvatanud pandeemia toob tulevikus kaasa tõsised ja pikaajalised majanduslikud tagajärjed.

Nagu iga suure muutuse puhul nii on ka COVID-19 viiruse põhjustatud majanduskriisis nii võitjaid kui ka kaotajaid. Kuid üks on selge: kogu maailma majanduspirukas kujuneb lähiaastatel väiksemaks, kui ta oleks olnud ilma tervishoiukriisita, ja tõenäoliselt muutub aja jooksul ka retsept, kuidas seda pirukat küpsetatakse.

Valitsused on kulutanud palju rohkem, kui nende kahanevad maksutulud oleksid lubanud. Lisaks on varem konservatiivset eelarvepoliitikat (vähemalt sõnades) kaitsnud keskpangad meelt muutnud ning innustavad valitsusi hoogsamalt kulutama, avades neile oma varakambrid ja pakkudes kasutamiseks raha trükkimise masinaid. Erakorraline olukord nõuab erakorralisi meetmeid.

On ohtlik, kui tormi peale tulles majakas täiesti silmist kaotatakse ja rahmeldades hoopis karide lähedale triivitakse. Kui ettevõte kaotab turu või inimene töö, siis on see talle suur šokk. Kaotatud tulu laenuga asendades saab küll mõni aeg probleeme eirata, ent mõistlikum on kaaluda kõiki võimalikke tulevikustsenaariumeid ja valmistuda muutusteks, mitte põletada lõpuni veel olemasolevat, kuid kahanevat kapitali. Jõudu – kapitali – tuleb hoida võimaluseks, et torm kestab kauem, kui esialgu arvati.

Kui tuule kiirus kasvab, tasub purje pinda vähendada

Minu majandusmudelis on peamine riskitegur võlakoormus. Stabiilses majanduskeskkonnas võlga juurde võttes on võimalik majanduse arengut kiirendada, samuti nagu vaikse tuulega suuremat purje kasutades on võimalik merel kiiremini edasi liikuda. Väiksema purjega on jälle lihtsam manööverdada.

Kui aga oma võimeid (olgu siis mere- või ärimehena) üle hinnatakse ja valitakse oskustele mittevastav purje suurus või laenukoormus, siis võib ootamatu või veidi suurem väliskeskkonna muutus tuua kaasa traagilised tagajärjed. Üldiselt järgitakse rusikareeglit, et kui tuule kiirus kasvab, tasub purje pinda vähendada – tormisel merel saab väiksema purjega isegi kiiremini edasi liikuda. Nõndasamuti tuleb suureks paisunud võlakohustuste juures teha investeeringuid tavalisest veel targemalt, jälgides, et need ei muutuks tulevikus hoopis täiendavaks koormaks.

Võlakoormus on aeglase majanduskasvu ja madalate intressimäärade ajastul kasvanud peaaegu kõikjal maailmas.. Tänavu esimese kvartali lõpuks oli maailmamajanduses kasutatav koguvõlg jõudnud 220 triljoni euroni, mis on 330% üleilmsest koguproduktist.

Need, kes elavad tänases päevas ja ei suuda näha kaugemale, usuvad, et intressimäärad ei tõuse niipea (ja võib-olla mitte kunagi), kuna vastasel korral muutuks suur osa majandusest maksejõuetuks. Kuid need, kes ümberjagamise ja plaanimajanduse edukuses kahtlevad ning hoopis turuloogikasse usuvad, teavad, et rohkem riskides soovitakse saada selle eest ka suuremat tulu (mitte vastupidi). Viimaste aastate trend on olnud see, et laenukoormuse kasvades intressikulu kahaneb, ent seda trendi on ohtlik tulevikku ekstrapoleerida.

Praegu, mil maailmamajanduse kohal muutuvad pilved järjest tumedamaks, oleme näiteks LHV pensionifondide portfellidesse valinud esiteks investeeringuid, mille puhul me ise rohkem kontrollime riski (võlakoormuse) juhtimist, ja teiseks investeeringuid, mis on väga likviidsed.

Kevadel aktsiaturu järsu languse ajal suurendatud aktsiapositsiooni oleme viimastel kuudel tasapisi uuesti vähendanud. Näiteks septembris müüsime ära võimsa tõusu teinud e-kaubanduse ettevõtted MercadoLibre ja Alibaba.

Samal ajal oleme suurendanud investeeringuid kullakaevandajates just seepärast, et ebastabiilses majanduskeskkonnas on kuld oma positsiooni investorite portfellides tagasi võitmas, pakkudes kaitset ebatraditsiooniliste eelarve- ja rahapoliitika tagajärgede eest.

Nii nagu COVID-19 meditsiinilised mõjud on tõsisemad ülekaaluliste inimeste hulgas, nii kuuluvad ka majanduses iga kriisi puhul riskirühma need riigid, ettevõtted ja inimesed, kes kasutavad laenuraha kergekäeliselt. Ohte on seega finantsturgudel nüüd veelgi rohkem kui enne koroonakriisi, kuid meie ülesanne jääb endiseks: valida õige taktika ja leida tee võimalikult hea tootluseni ilma suuremate raputusteta.

Andres Viisemann

Andres Viisemann

Andres Viisemann on LHV pensionifondide juht. Loe artikleid (10)