Kogu maailmas levib selline trend: mida noorem inimene, seda vähem on talle oluline elada demokraatlikus riigis. Aga miks see peaks oluline olema? Ja kuidas üldse saaks üks tavakodanik poliitikas kaasa rääkida? Neile küsimustele vastab oma ettekandes endine Eesti Vabariigi presidendi õigusnõunik, praegune TÜ Tallinna Kolledži õigusteaduste lektor Paloma Krõõt Tupay.
Mõtteid kõnest:
- Kui võrrelda demokraatlikke riike mittedemokraatlikega, siis demokraatlikud riigid on keskmiselt rikkamad, vähem korruptiivsed, nende inimeste õigused ja tervis on paremini kaitstud. Kuid need on üksnes arvud.
- Demokraatia suurim väärtus on vabadus. Vabadus ja õigus öelda seda, mida mina õigeks ja heaks pean. Aga selle vabaduse hind on iga inimese väärikus. Minu vabadus on olemas vaid senikaua, kui ma olen valmis ja nõus tunnustama ka teisiti mõtleja õigust oma seisukohale. Nagu me teame, teeb see vahel elamise demokraatias päris keeruliseks ja tülikaks. Aga üksnes demokraatia suudab välja kannatada meie niivõrd erinevaid tõekspidamisi. Ükski teine riigikord pole kaasa toonud sedavõrd pikaajalist rahu, heaolu ja Eesti puhul ka iseseisvust.
- Kui inimestelt küsitakse, miks nad on demokraatias pettunud, siis vastatakse enamasti, et valitsejad ei hooli rahva tahtest ega tegele oluliste küsimustega. 40% demokraatlikes riikides elavatest inimestest on seisukohal, et nende riigis on liiga vähe demokraatiat.
- Kui rahvas, demokraatia ja selle valitsemine on üksteisele võõraks jäänud, siis tuleb nad jälle kokku viia. Et inimesed tunneksid, et ka neist oleneb riigi käekäik ja tulevik. Me saame anda inimestele rohkem kaasaotsustamise õigust ka poliitilistes küsimustes. Anname rahvale õiguse algatada rahvaalgatuse korras seaduseelnõusid ja anname neile rahvahääletusega võimaluse seadusi vastu võtta.
- Populism ei ole ideoloogia, vaid poliitilise võimuvõitluse viis. 2015. aastal koostas mõttekoda Praxis nimekirja kõige populistlikumatest valimislubadustest. Ja sinna sisse mahtusid ära kõik valimistel osalenud erakonnad. Populism on paratamatus, ja teatus ulatuses isegi vajalik – et tuletada võimulolijatele meelde, et nende privileegid ei ole iseenesestmõistetavad. Populismi vastu aitab üksnes inimeste poliitiline teadlikkus.
- Uuringud näitavad, et kui anda inimestele rohkem kaasaotsustamise õigust, siis kasvab nende huvi poliitika vastu. Ja see muudab nad omakorda poliitiliselt kompetentsemaks. Populism ei kao sellest, et meil puudub otsedemokraatia, aga poliitiliselt teadlik valija ei lähe tühjade lubaduste lõksu ka mitte rahvahääletuse toimumise korral.
- Otsedemokraatia põhimõtted: 1) otsedemokraatia ei nõua meilt kehtiva riigikorra lammutamist; 2) ka rahvaalgatus peab olema kooskõlas põhiseaduse, Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvahelise õigusega; 3) ka valitsus ja riigikogu osalevad otsedemokraatliku otsustamise protsessis; 4) oma hääle andmiseks rahvahääletusel peab hääletajal olema piisavalt pikalt aega.
- Otsedemokraatiat on meil vaja üksnes senikaua, kui meil on olemas demokraatia. Kui aga rahvas ehk demos oma võimu enam teostada ei soovi, siis ta kaotab oma hääleõiguse.
- Demokraatia ei hävi kunagi kurjade jõudude tõttu, vaid lihtsalt inimeste ükskõiksuse tõttu. Ärme ole ükskõiksed. Peale meie ei ole ju kedagi teist, kes tuleks kaitsma meie demokraatiat.