“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Kütteturvas maksude eest turvaliselt peidus

Turbal ei ole Soomes süsinikdioksiidi heitkogustel põhinevat maksu peal nagu teistel kütustel, kuid turbaga kütmine tekitab umbes 12% Soome süsinikdioksiidi heitkogustest. Loe edasi: Helsingin Sanomat

Helsingi annab kunsti- ja kultuurivaldkonnale koroonatoetust

Helsingi on avanud 3 miljoni euro suuruse eritoetuste meetme taotlusvooru Soome pealinna kunsti- ja kultuurivaldkonna tegijatele. Taotlusi võetakse vastu 2. oktoobrini. Loe edasi: YLE

Koroona kui enesetapuviirus

Kui aastas sooritatakse Soomes umbes 800 enesetappu ja hinnanguliselt on enesetapukatseid umbes 10 000–30 000, siis koroonaviiruse pandeemia on soomlaste vaimset tervist sedavõrd nõrgestanud, et hiljutise uuringu tulemuste järgi on koroonakevadel ja -suvel olnud enesetapumõtteid peaaegu 90 000-l soomlasel. Loe edasi: YLE

Läti

Läti kavatseb ravida Valgevene aktiviste

Valitsus kaalub 50 000 euro eraldamist umbes kümne Valgevene aktivisti raviks, kes taotlevad Lätilt varjupaika. Loe edasi: Delfi

Koolid kannatavad enim, kuid koroonaleiud püsivad anonüümsed

Läti tervishoiuministeeriumi sõnul ei ole koolid Covid-19 leviku peamine koht ehk koroonaviiruse leviku ahela kõige olulisem etapp, kuid need kannatavad siiski piirangute all kõige rohkem. Samas kinnitati, et jätkuvalt ei ole paanis avalikustada, millistes koolides on Covid-19 juhtumeid avastatud. Loe edasi: Delfi ja Delfi

Vanja Berladini järelmõju – järelevalveta lastest teavitatakse aktiivsemalt

Kolm aastat tagasi järelevalveta jäänud ja metsa eksinuna hukkunud Vanja Berladini kadumine ning surm põhjustas Läti ühiskonnas üleskutse, et lapsi ei jäetaks tänaval ega ühistranspordis üksi omapäi ilma küsimata, kuhu nad lähevad. Ja tõesti – selliste teadete arv on märgatavalt kasvanud. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Koroonaviirus kui kliimamuutuste äratuskell

Koroonaviirus on tekitanud Rootsis suuri küsimusi mitte ainult rahva tervise, vaid ka selle kohta, kuidas miljardid inimesed saaksid üldse koos eksisteerida. Arutatakse, kuidas praegune koroonakriis mõjutab meie tegevust ka kliimamuutuste osas viies põhivaldkonnas – hoiakud, toit, energia, töö ja reisimine. Loe edasi: The Local

Miks on Rootsi endiselt naispeaministrita?

Rootsi on üks soolise võrdõiguslikkuse liidreid maailmas, kuid kui praegu juhib juba kõiki naaberriike naine, siis pole Rootsil kordagi olnud naispeaministrit. Miks? Loe edasi: The Local

Parim sõna rootsi keeles – tjena

Mis on Rootsis elavate inglise keelt kõnelevate inimeste arvates parim rootsikeelne sõna? Konkurentsitult osutus selleks tjena (hei – nagu tjenare on tere). Teine selge soosik oli lagom (mõõdukas) ning ülejäänud kandidaadid jäid nendest kahest väga pikalt maha. Loe edasi: The Local

Venemaa

August ehk laenukuu

Venemaa suuremad pangad näitasid augustis eraisikutele antavate laenude märkimisväärset kasvu ja laenude kogumaht kuus võis saavutada ajaloolise rekordi, ületades 1 triljoni rubla piiri (üle 11 miljardi euro). Eksperdid selgitavad olukorda muu hulgas juba tehtud laenude aktiivse refinantseerimisega. Loe edasi: Kommersant

Ilukirjanduse hääbumine raamatuturul

Pandeemia on Venemaal nagu mujalgi maailmas veelgi süvendanud raamatuturu trendi, kus inimesi huvitab ilukirjandus üha vähem ja aina rohkem loetakse “mitteilukirjandust”. Loe edasi: Kommersant

Palutakse taastada põhiseaduslik kord

Peterburi inimõiguste ombudsman tegi ettepaneku kaotada COVID-19-st tulenevad kogunemisvabaduse piirangud – seda enam, et linn on juba lubanud ja lausa ise korraldanud mitmeid spordi- ja kultuuriüritusi, kuid näiteks miitingute ametlik keeld on jäetud kehtima. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (172)