Seekord on Investeerimisklubil külas kolm tuntud investorit, hiljuti ilmunud ja finantsvabadusest kõneleva raamatu “Rahaedu põhimõtted” autorid Tõnn Talpsepp, Tarvo Vaarmets ja Kristjan Liivamägi. Kõik nad on finantsökonoomika doktorid ja hinnatud õppejõud, kel igaühel selja taga ka enam kui 14 aastat praktilist kogemust finantsturgudel. Vestlusringis räägitakse finantsvabaduse piibliks tituleeritud raamatu sünnist ja sisust ning autorite endi teekonnast finantsvabaduse saavutamiseni. Jagatakse kasulikke praktilisi näpunäiteid.

Mõtteid vestlusest:

• Tarvo Vaarmets: Kust sündis idee raamat kirjutada? Raamatu kirjutamise idee oli meil juba aastaid peas olnud. Kuna oleme aastaid ülikoolides loenguid andnud ja seal on tudengite huvi päris suur. Tihti küsitakse, kust saaks rohkem teada, juurde õppida jne. Naljaga pooleks oleme omavahel öelnud – see tüütas ära ja seepärast panime selle lisalugemise kokku ühtede kaante vahele. Nüüd on hea viidata, et lugege sealt.
• Kristjan Liivamägi: Materjal eraisiku rahanduse kursustest nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor oli olemas ja mõnes mõttes loogilise jätkuna oli mõistlik see panna kaante vahele, et luua ka Eestisse üks hea praktiline õpik, mille järgi on võimalik tuhandetel tudengitel iga aasta õppida eraisiku rahandust.
• Tõnn Talpsepp: Püüdsime võtta kogu eraisiku rahanduse põhiteemad süstematiseeritult kokku ja seda natuke vürtsitada ka, et ei oleks liiga akadeemiline. Meil on siin isegi küsimusi, enda mõtteharjutusi lõpus. Oleme sinna põiminud ka kõigi meie kolme lugusid, kuidas oleme ise samasugustes situatsioonides käitunud, mis on juhtunud ja millised võiksid soovitused olla. Kui see kõik kokku võtta, siis olekski see üks selline tore isiklike rahaasjade ja investeerimise alustamise õpik või raamat.
• Tõnn Talpsepp: Minu investeerimistaust on selline, et ma olen mõneti nagu kahestunud või lõhestunud: ühest küljest olen sellist kaupleja tüüpi, teen kohati mõneti imelikke tehinguid; teisest küljest olen selline rahulikum investor, kes on täiesti vabalt valmis investeerima indeksaktsiatesse ja üldiselt panustama turu suunale, valima teatud varaklasse või tööstusharusid, kuhu investeerida.
• Tarvo Vaarmets: Minul investorina on portfellis praegu väga mitmekesiseid investeeringuid. Alates märtsist olen jälle aktsiate osakaalu portfellis suurendanud. Samamoodi on kinnisvara, ühisrahastusi – üsna hajutatud portfell. Kui Tõnn on vist rohkem aktsiate usku, siis minul on rohkem hajutatust.
• Kristjan Liivamägi: Minu investeerimisportfelli varade maht on hetkel üle 860 000 euro. Igakuine keskmine passiivne intressitulu sel aastal on üle 7000 euro. Erinevalt Tarvost ja Tõnnist on minu portfell selgelt rohkem kaldu laenude poole. Ehk siis fikseeritud tulumääraga instrumendid, kinnisvaraga tagatud laenud, teistmoodi tagatud laenud või siis ka tagamata laenud. Ja mulle meeldib rahavoog. Intressitulud, dividenditulud ja ka üürikinnisvara on mul portfellis. Selgelt olen kontsentreeritud rahavoogudele, rahavooinstrumentidele.
• Tarvo Vaarmets: Millest alustada? Esimene samm on vaadata üle oma kulud, millised on kulugrupid (eluasemekulud, meelelahtus, transport, riided jne); ja teisalt ka see, kuhu sa jõuda tahad, millised on eesmärgid. Kui rääkida plaanimisest, siis ongi oluline eesmärk, kuhu sa jõuda tahad. Kui eesmärk on finantsvabadus, siis tuleb defineerida, mis see finantsvabadus sinu enda jaoks on. Oma raamatus toome ka välja, kuidas eesmärke seada nii, et need tegelikult töötaksid. Lihtne on öelda, et soovin saada finantsiliselt vabaks, aga mida see päriselt tähendab, kuidas seda paremini sõnastada? Kõigepealt tuleks kaardistada hetkeolukord ja teha konkreetne eesmärgistatud plaan, kuhu jõuda soovid.
• Kristjan Liivamägi: Kui ma alustasin oma professionaalselt tööalast karjääri aastal 2009, eelmise finantskriisi ajal, siis mu igakuine sääst oli eurodesse konverteerituna umbes 50 eurot. See oli siis ka ainuke sääst, mida ma investeerida sain. Tänaseks see on oluliselt muutunud. Ja minu jaoks kõige olulisemaks hetkeks oli see, kui ma sain aru, kuhu ma tahan jõuda. Arvutasin tagurpidi välja, kui suur peab mu investeerimisportfell olema selleks, et ma oleksin finantsiliselt vaba – ja nüüd oli küsimus, kuidas ma sinna jõuan. Minu jaoks sai eriti kiiresti selgeks – just finantskriisi ajal, kui mu sõpru koondati või lasti lahti – et ühest tuluallikast sõltumine on väga riskantne. Vahet pole, mis palgatöö või tuluallikas see on. Selle asemel et meeleheitlikult kulusid minimeerida ja makarone süüa, hakkasin mina otsima võimalusi, kuidas oma tuluallikaid laiendada. Ma olen seda usku, et lihtsam on tulusid suurendada kui kulusid kärpida. Võtsin endale lisatöökohti juurde. Lõpuks olin olukorras, kus mul oli 3 aktiivset palgatöökohta. Täna on mul üle 9 erineva aktiivse ja passiivse tuluallika (3 palgatöökohta, analüüsid, konsultatsioonid, koolitused, intressitulud, dividenditulud, üüritulud, ah hoc projektid). Isegi kui ma kaotan kõik palgatööd, mind lastakse palgatöölt lahti, siis on mul ikka tuluallikad olemas – see on see olukord, kus ma eelmise finantskriisi ajal ei olnud, aga kus ma tahtsin järgmise kriisi ajal olla.
• Tõnn Talpsepp: Ma pole päris kindel, mis mu esimene kinnisvaraobjekt oli, aga kui rääkida puhtalt õppetundidest, siis esimeste objektide hulgas olid kindlasti põllumaad ja võsa – selle võsa oleks võinud jätta ostmata ja osta põllumaad. Tavalisele inimesele õppetund oli võib-olla see, et ma lükkasin oma kinnisvaraostu edasi. Sellega võib minna nii ja naa.

Investeerimisklubi on Eesti suurim avalik investeerimiskogukond nii alustavatele kui ka edasijõudnud investoritele, et üheskoos õppida, areneda, kogemusi vahetada ja jõukust akumuleerida.