Tallinn on täis põnevaid kohti, kuhu iga päev sisse pääseda pole lihtne. Eelmisel aastal avastasin, et hea võimalus neid näha on Open House Tallinna vabatahtliku fotograafina. Kui sel aastal Open House programm avalikuks sai ja seal nimekirjas Linnahalli nägin, panin end kiiresti kirja fotograafina, kes just seda maja seestpoolt jäädvustama läheb.

Mu isa meenutuste kohaselt täideti 1976. aastal valminud Linnahalli esimestel aastatel merepoolset bassein tihti elektrijaama sooja jahutusveega ja just seal oli mõnus aastaringselt salaja ujumas käia.

Praeguseks on maja küll pigem kurvas seisukorras. Piletijärjekorrad ei ulatu enam praeguse Kultuurikatlani ning jäähalli kõrval parklas ei ole enam iga suviseid jää puhastamisest tekkinud jäämägesid. Kuid tema ilu ja suurus ei ole kuhugi kadunud. Vaatamata mõnest kohast sisse tikkuvale vihmaveele on Linnahalli koridorides kõndides ikka väga uhke tunne ja hea kujutlusvõimega saab ette kujutada pidulikes riietes etendustele minevaid inimesi.

Sain võimaluse esimest korda ka Linnahalli lavale astuda ning tagaruumidesse piiluda – kobrutav krohv, kildudes keraamilised plaadid ja vihmaveest tursunud põrandakatted ja rõske sisekliima – mida kõike on nii keeruline pildile jäädvustada ning sõnadesse panna, kuid ometi tekitab silma pisara, et nii väärtuslik ja suursugune hoone on sattunud sellisesse täbarasse seisukorda.

Lisett Kruusimäe on Eesti fotograaf, kes püüab leida ilu selles eriskummalises maailmas, kus me elame. Tema kireks on tabada puhtaid emotsioone, loodust, inimesi ja oma igapäevaelu väikseid rõõme. Lisetti loominguga saab lähemalt tutvuda lehel www.nonbizarre.com