Keraamik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Ingrid Allik avas mõne nädala eest Eesti Tarbekunsti – ja Disainimuuseumis näituse “Sekret/Cekpet”, mis on sama palju peitus kui näitus. Lapsepõlvemängudest välja kasvanud soov oma “aardeid” peita ja samas ka näidata kaasab nüüd vaataja näitusesaalis peitusemängu. Kohtume aga galerii asemel Ingridiga tema Nõmme rohelusse peitunud töökojas, kus tema looming sünnib. 

Kui Ingridi hiiglasuur südamlik bernhardiin on mind pärast väikest pallimängu majja sisse lubanud, avaneb minu ees tõeline aarete saar. Ateljee, mida Ingrid jagab skulptor Leena Kuutmaa ja kunstnik Kris Lemsaluga on lisaks ta enda töödele ja töövahenditele täis nende loomingut, samas on keset seda inspireerivat kaost kaetud suveidülli kehastav laud, kust ei puudu ei maasikad ega värsked soolakurgid. Kujutan ette, milline see kõik veel välja nägi, kui alles ootasid näitusele välja panemist sellised  aastatega kogutud aarded nagu Jaapanist Onishi küla vana maja pööningult leitud siidiketrusriist, ema valmistatud paberpärlid, Evald Okase maalitud aktiga postkaart, mininuga Porvoo mänguasjapoest, koduaiast välja kaevatud vanad ravimipudelid jne.

Silvia Pärmann

Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)