Te olete intelligentne inimene. Te teate, et pessimism on miski, millele on võimalik alati väga häid õigustusi leida. Parimaid! Kui te ka eksite, siis olid teie argumendid vähemalt head ja sisaldasid keerulist intellektuaalset akrobaatikat. Te jätsite vähemalt tõsiseltvõetava mulje. Optimistid – need on aga (teie meelest) lihtsalt vastutustundetud ullikesed, kes kas ei evi piisavalt informatsiooni – või lihtsalt ei oska seda ei analüüsida ega sünteesida.
Nüüd olete te aga (ilmselt mitte esimest korda) oma mõtlemisega lühises. Vaatamata sellele, et arenenud maailma majandus on struktuurselt üpriski katki ning traagiline globaalne tervishoiukriis on nii mõneski valdkonnas bluffimise võimatuks muutnud, liiguvad riskantsete varade hinnad üles! See ei tohiks ega saaks ometi võimalik olla. Asjad on ju halvasti! Sellepärast peabki püüdlik optimist, kes on ka ise vägagi teadlik negatiivsetest asjaoludest, teiega veidi vaidlema.
Aga tulekul on tervishoiukriisi teine laine, ütlete alustuseks…
Tõsi – piirangute leevendamine toob ja on juba osaliselt toonud olukorra halvenemise. See omakorda võib aeglustada piirangute leevendamist ja seega arusaadavalt ka majanduskasvu taastumist. Samas on täna juba raske ette kujutada, et majandus pandaks “kinni” nagu käesoleva aasta alguses. Sellele pole enam võimalik laiapõhjalist toetust leida. Nii kummaline, kui see ka ei tundu, näib, et nii mõnelgi pool on tervishoiukriis sotsiaalselt ära lõpetatud juba ammu enne seda, kui see meditsiiniliselt lõpeb. Kui majandust ei ole võimalik enam varasemaga võrreldavalt “kinni” panna, siis on mingi taastumine sisuliselt vältimatu.
Aga aktsiad on kallid!
Muidugi on, kui vaadata seda, kuidas kasumid šokis keskkonnas loogiliselt võetuna käituvad. Aga aktsiate õigustatud hinnatasemed ei sõltu ainult kasumitest (ja nende kasvust), vaid ka intressimääradest. Praeguseid ülimadalaid intressimäärasid rakendades on võimalik nii mõnelgi juhul leida õigustus praegustest kõrgematelegi hinnatasemetele – ja seda vaatamata kasumite langusele. Vaadata tuleb suurt pilti ning aru saada, et intressimäärad on fundamentaalselt õigustatud hinnatasemete puhul oluline muutuja. Keskpangad on aga igati motiveeritud hoidma neid nähtavas tulevikus vägagi madalal.
Aga keskpankadel pole enam midagi teha! Nad on oma meetmed ammendanud!
Selles mõttes küll, et ega nad ilmselt lähiajal peale intressimäärade survestamise ja rahatrüki millegi innovaatilisega ei esine. Aga siin tuleb mängu monetaarse (keskpanga) stimulatsiooni asemel fiskaalne (valitsuse) stimulatsioon. Keskpankade tekitatud ülimadalad intressid võimaldavad valitsustel võlakoormat odavalt suurendada ning majandust sellega tagant tõugata. Nii meil kui ka mujal on fiskaalne tõuge olnud eelmise kriisiga (2008-) võrreldes märkimisväärselt jõulisem. Ei ole liiast väita, et ka see on riskantsete varade turgudele abiks.
Aga poliitiline risk! Kui Trumpi tagasi ei valita, keeratakse tema maksuleevendused tagasi!
Kipub olema ilmselge, et arenenud maailma suuremat pilti vaadates eelistatakse edaspidi vähemalt mõnda aega kapitalile tööjõudu. Ebavõrdsuse kasv on lihtsalt tekitanud vastava poliitilise surve. Investori jaoks see tõesti hea uudis ei ole. Üheks sümboolseks sündmuseks kirjeldatud suuremas suunamuutuses oleks tõepoolest see, et Valgesse Majja saaks demokraat. Samas on ebatõenäoline, et uus president kiirelt ja kogu Trumpi maksupaketi “tagasi keeraks”. Samuti tähendaks Trumpi väljavahetamine pingete vähenemist Hiina ja USA vahel, millel oleks sealsele suurettevõtlusele positiivne mõju. Samuti ei saa täna veel öelda, et Trumpi tagasi ei valita.
Oot, kas siis tõesti on aktsiad sellises keskkonnas huvitav varaklass?
Nii kummaline, kui seda ka öelda ei ole, siis tundub nii.
Kui globaalne kasv taastub, läheb tsüklitest rohkem sõltuvatel sektoritel suhteliselt paremini. Kuna seni tõusu veduriks olnud USA aktsiaturul on selliseid sektoreid suhteliselt vähem, võib fookus kanduda turgudele, kuid selliseid sektoreid (näiteks toormetootjaid) on rohkem. Samuti on dollari (USD) intressimäärad korralikult langenud ning ei evi enam niivõrd suurt eelist teiste valuutade ees suhteliselt kõrgemate intressimäärade tõttu. Seega ei saa välistada dollari nõrgenemist ning see aitaks omakorda arenevate riikide aktsiaturge.
Kõik on halvasti, kuid kõik läheb kallimaks. Ära nüüd jama!
Ei, ma ei jama. Tagatipuks võib tervishoiukriis tuua ka arenguid, mis võivad esmapilgul tunduda üllatavad. Näiteks nõudluse kasv autode järele, sest ühistransport ei tundu enam nii hea mõttena. Jah, see on spekulatsioon. Jah, see sõltub tervishoiukriisi edasistest arengutest. Jah, enamus inimesi soovib naasta tavapärasesse ellu nii kiiresti kui võimalik, kuid välistada sellist arengut ei saa. Samuti ei saa välistada, et edukaks kujunenud kodust töötamise eksperiment ja selle jätkumine loob olukorra, kus ees- ja äärelinna elukondlik kinnisvara läheb nõudluse kasvu tõttu senisest enam hinda. Kui edasi mõelda, siis ilmselt kallineb ka põllumaa, sest eeslinnu kiputakse ehitama/arendama tavaliselt sinna, kus varem midagi kasvatati.
Lõpetuseks tasub aga meenutada vana ja head tõde: turg liigub alati selles suunas, mis teeb võimalikult suurele osale turuosalistele võimalikult suurt tuska. Kui tunnete, et toimuv on arusaamatu ja suisa piinarikas, siis ärge muretsege – te ei ole üksi. Püüdlik optimist peab olema väga püüdlik, et teiega vaielda, sest nõustuda oleks vägagi lihtne. Mis sellest aga kasu oleks? Kumbki ei saaks targemaks.
Peeter Koppel
Peeter Koppel on on varahaldur, kes kommenteerib sageli Eesti meedias majandusteemasid, eriti finantsturgude käitumist ja seda mõjutavaid tegureid. Peeter on Redgate Wealth’i investeeringute valdkonna juht. Loe artikleid (81)
