Maailma tabanud viirus peatas elu ja ärid ning sundis inimesi järele mõtlema. Muu hulgas ka küsimuste üle – mis on oluline, mis on üldse (hea/päris) elu. Sundis mõtlema isolatsioonist ja elust võrgus, kus oleme eraldatud ja samas ühendatud (“võrgustatud”). Oleme sattunud justkui üksikule saarele ning peame Robinson Crusoedena hakkama saama ja pääsemist ootama. Millele loota saame? Kuidas edasi?
Mu meelest saame loota iseendale, oma ettevõtlikkusele, positiivsele meelele. See on selline eestlaslik hakkamasaamine. Või nagu Lennart Meri on kunagi öelnud: Eesti tugevus on rahva positiivne kannatamatus.
Soovime selle numbriga pakkuda kaasamõtlemist ja head ajaviidet. Nagu ikka. Anda usku ja lootust, et “üksi pole keegi” ja et elu läheb edasi. Viimase üldlaulupeo peasõnum kannab ja tabab hästi ajastu vaimu (nagu ka esikaane autori, tänavakunstnik Edward von Lõnguse töö), see ühendab ja paneb mõtlema ka kodustele asjadele, selles kujundis on patriotismi ja avatust. Mida keegi parasjagu välja lugeda soovib. Üks asi, mida epideemia on meile õpetanud, on koostöövalmidus; nagu TMW juht Helen Sildna oma loos tõdeb: “Tajume oma valdkonnas paremini kui kunagi varem, kui väga me üksteisest sõltume, ja ma loodan, et see olukord viib lõpuks põhjaliku väärtusahela kaardistamiseni meie valdkonnas.”
Kuidas teha nii, et üksi-tunnet oleks vähem, st head elu rohkem?
Tagasilöögid on elu osa. Oma isiklikest kogemustest olen õppinud nii mõndagi inimsuhete ja ka iseenda kohta. Võtaksin selle positiivselt kokku nii: igaüks on iseenda poolt, mitte kellegi vastu. Juba nii mõeldes on elu palju lihtsam.
Ja kui tunnedki end üksikuna või satud väga raskesse olukorda, siis tasub võtta vastutus oma elu eest enda kätte. Esiteks, nii on Su elu huvitavam/tegusam ja Sul on vähem aega muretseda; teiseks – mida muud Sa teha saaksidki? Ettevõtja Viljar Arakas kirjeldab oma artikli lõpus taastumist keerulisest operatsioonist: “Päev peale lõikust tuli minu juurde operatsiooni juhtinud professor ja ütles järgmist: “Kui küsite, mida saate paranemiseks ise teha, siis ainuke vastus on see, et tõuske esimesel võimalusel jalgadele ja hakake liikuma. Me võime teid erinevaid medikamente täis laadida, aga oma parima tasakaalu leiab organism ise, kui ta saab taas liikuma.””
See on mõtteviisi küsimus. Kas jääda nukrutsema (miks kõik halb minuga juhtub) või võtta ise midagi ette. Kas tahan vähem üksi-tunnet või paremaid suhteid. Mõte on sama, aga käivitav energia erineva jõuga.
Lisaks, ümbritse end heade inimestega, vali seltskonda. “Parim ravi nukruse ja kurvameelsuse vastu on toredad inimesed sinu ümber,” tõdeb Admiral Bellingshauseni pardal 4 kuud kokana tegutsenud “AK” uudisteankur Priit Kuusk oma kaastöös.
Olen viimasel ajal mõelnud ka sellele, kas me elus mitte üleliia ei kalkuleeri, nii äris kui ka suhetes. Ja sellega (äri)õnne ennast eemale ei peleta? Kohese tulemuse ootus paneb mõtlema liiga lühikeses perspektiivis, mis summutab loovuse ega võimalda realiseerida tegelikku potentsiaali. Kus on tasakaalupunkt n-ö Exceli ja loovuse vahel? Suures intervjuus osundab endine riigipea Toomas Hendrik Ilves ühele tänase aja suurele probleemile ja väljakutsele, et eri alade inimesed ei suuda üksteisest aru saada, täppisteadlased ei mõista luuletajaid ja vastupidi: “Oleme olukorras, kus tehnikaga tegelevad inimesed ei tunne mingit huvi selle vastu, mida ühiskonnateadlased või valitsused arvavad, ning ühiskonnateadlased ja valitsused ei saa aru või ei viitsi aru saada, mis tehnoloogias toimub.”
New York Timesi kolumnistil ja juhtimismõtlejal Adam Grantil, kelle artikleid ka Edasi avaldab, on raamat “Give and Take” ning ta ütleb, et “suuremeelsus on intelligentsuse märk ja andjad on kui tõusuvesi, mis tõstab kõiki paate korraga”. Milliseid inimesi me enda ümber rohkem näha tahaksime – andjaid või võtjaid? Kumb ma ise olen?
Küllap on “koduaresti”-perioodil igaüks kasvõi õige pisut oma elu peale mõelnud. Siit edasi võiks anda vaid ühe julgustava soovituse: südames me teame, mis/kuidas on õige, seega kui tunned, et olulised asjad kripeldavad liialt, siis – parim päev alustamiseks on täna! Võta oma eluga midagi mõistlikku ette! Oled see, mida sööd, ja saad seda, millest mõtled. Ja kui eesmärki sõnastad, siis on tark see sättida positiivselt ja liikuda millegi poole, selmet eemale. Mõte on sama, aga käivitav energia erineva jõuga.
Ilusat suve!
Lisainfo:
- Info ajakirja müügipunktide kohta: Müügipunktid ja tellimine
- Paberajakiri on saadaval ka digiajakirjana (e-raamatupoodides): Digiajakiri
