Arenguseire Keskus koondas mõttekodade hinnangud koroonaviiruse mõjude kohta, mis on ilmunud alates märtsikuu algusest. Kokkuvõte sisaldab ülevaadet koroonaviiruse mõjust maailmamajandusele, erinevates riikides ette võetud või planeeritud sammudest koroonaviiruse põhjustatud mõjude leevendamiseks ning mõttekodade hinnangutest, kuidas koroonaviirus maailma muudab. Toome mõttekodade koostatud stsenaariumidest esile eelkõige negatiivsemaid, kuna optimistlikud näivad praeguseks juba ebarealistlikud. Hinnangute varieeruvus ja ebakindlus on aga jätkuvalt väga suur, kuna pole selge, kui kaua majandustegevuse madalseis kestab, seisab Arenguseire Keskuse kokkuvõttes.

Kokkuvõte on varem avaldatud Riigikogu veebisaidil. PDF-i kujul kokkuvõttega saab tutvuda siin.

Mõju maailmamajandusele

Coronavirus: The world economy at risk
OECD, 2. märts 2020

OECD toob välja kaks stsenaariumit koroonaviiruse mõju kohta maailmamajandusele. Halvima stsenaariumi kohaselt (Hiinaga sarnane viirusepuhang kordub Euroopas ja Põhja-Ameerikas, mõjutades tugevalt tarbijate kindlustunnet ja turismisektorit) langeb maailma majanduskasv 2020. aastal 1,5%-ni, mis on pea poole väiksem viiruse-eelsest prognoosist (2,9%). Loe edasi.

COVID-19: Implications for business
McKinsey&Company, 16. märts 2020

Konsultatsiooniettevõte McKinsey toob välja kolm stsenaariumit koroonaviiruse mõju kohta maailma majandusele. Halvim stsenaarium eeldab, et teised riigid ei suuda viirusepuhangut nii kiiresti kontrolli alla saada kui Hiina ning kevade saabumine ei leevenda viiruse kiiret levikut. Selle stsenaariumi kohaselt ootab maailma 2020. aastal ees majanduslangus suurusjärgus -0,5% kuni -1,5%. Loe edasi.

The economic impact of COVID-19
Deloitte, 3. märts 2020

Konsultatsiooni- ja audiitorfirma Deloitte on loonud neli stsenaariumit koroonaviiruse võimaliku mõju kohta maailmamajandusele. Stsenaariumid ei sisalda arvhinnanguid, kuid negatiivseim neist näeb ette, et pandeemiale, tarne- ja tootmisprobleemidele ning turismisektori kokkukuivamisele lisandub ülemaailmne finantskriis. Finantsturud ja maailmamajandus taastuvad pärast V-kujulist majanduslangust. Loe edasi.

Mida teha ja mida juba tehakse?

The global economic policy response to coronavirus takes shape
Atlantic Council, 18. märts 220

Riigid ei hoia majanduse toetamisel raha kokku. Paljud keskpangad on käivitanud või laiendanud varaostuprogramme, riigid on sisse seadnud krediidiliinid ettevõtetele ja võimaldavad maksukohustuste täitmise edasilükkamist. Euroopa Liidus kaalutakse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) kasutamist kriisi mõju leevendamiseks. USA poliitikakujundajad arutavad toetuste maksmist otse elanikkonnale. Loe edasi.

How Europe should manage the coronavirus – induced crisis
Centre for European Policy Studies, 9. märts 2020

Intressimäärade alandamine ega valitsussektori investeeringute suurendamine ei aita tasakaalustada koroonaviiruse lühiajalisi mõjusid Euroopas. Katkenud tarneahelate ja peatatud äritegevuse tingimustes ei ole traditsioonilisel raha- ega fiskaalpoliitikal piisavat mõju. Loe edasi.

Bold policies needed to counter the coronavirus recession
Centre for European Reform, 10. märts 2020

Koroonaviiruse põhjustatud majanduslangus on juhitav, kuid eeldab poliitikakujundajatelt julgeid meetmeid. Ajutiselt käibemaksu ja tööjõumaksude tasumise kohustuse edasilükkamine võiks olla üks nendest meetmetest. Loe edasi.

How to fight the economic fallout from the Coronavirus
Chatham House, 4. märts 2020

Rahandusministeeriumitel ja keskpankadel on kriitiline roll leevendamaks ohtu, mida Covid-19 maailmamajandusele kujutab. Näiteks peaksid nad nõustama valitsusi erinevate isoleerimismeetmetega kaasnevate majandusmõjude hindamisel ja aitama leida täiendavat rahastust rahvatervise kaitsmiseks kavandatud meetmete rakendamiseks. Loe edasi.

Singapore contained Coronavirus. Could other countries learn from its approach?
World Economic Forum, 5. märts 2020

Kui koroonaviiruse levik kogub Euroopas, Lähis-Idas ja USA-s kiirust, siis näib, et Singapur on ainus riik, kes on on suutnud viirust kontrolli all hoida. Arvatakse, et seda on suudetud kolme teguri kombinatsiooni abil: tipptasemel tervishoiusüsteem, väga tugevad kontrolli- ja ohjeldamismeetmed ning väike elanikkond, kes aktsepteerib suures osas valitsuse ulatuslikke korraldusi. Loe edasi.

Kuidas koroonaviirus maailma muudab?

Why the coronavirus outbreak is terrible news for climate change
MIT Technology Review, 9. märts 2020

On tõenäoline, et ülemaailmne koroonaviiruse puhang vähendab 2020. aastal kasvuhoonegaaside heitkoguseid, peamiselt lennundussektori ja rahvusvahelise kaubanduse mahtude vähendamise tõttu. Kuid viirusekriis toob kaasa ka tõrkeid pooleliolevates päikese- ja tuuleenergia ning energiasalvestusprojektides ning pärsib uute algatamist. Loe edasi.

We’re not going back to normal
MIT Technology Review, 17. märts 2020

Sotsiaalne eraldatus kestab palju kauem kui mõne nädala ning see toob kaasa pikaajalisi muutusi meie elustiilis. Levivad tehnoloogilised rakendused isikute nakkusohtlikkuse tuvastamiseks, mis toob kaasa selliste isikute varjatud või seadustatud diskrimineerimise. Loe edasi.

Addressing the coronavirus ‘infodemic’
Atlantic Council, 16. märts 2020

Koroonaviirusele lisaks muretseb Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) veel ühe teist tüüpi puhangu pärast. WHO hoiatab, et kogu maailma ühiskonnad seisavad silmitsi infodeemiaga – teabe üleküllusega, mis raskendab inimestel tõeste ja usaldusväärsete allikate eristamist valedest või eksitavatest. Loe edasi.

AI could help with the next pandemic – but not with this one
MIT Technology Review, 12. märts 2020

Kolm tehisintellekti rakendust maailma eri osades märkasid viirusepuhangut varem kui inimesed, kuid nende antud hoiatused olid liiga üldised, et mõista viirusepuhangu ulatust. Loe edasi.

Reisen und Handeln in Zeiten der Epidemie (Kaubandus ja reisimine epideemia aegadel)
Finanz und Wirtschaft, 2. märts 2020

Koroona-epideemia sunnib küsima, kui suurt inimeste mobiilsust globaliseerunud maailm välja kannatab. Tõenäoliselt seotakse kaupade ja teenuste liikumine lahti inimeste liikumisest. Inimesed liiguvad tulevikus vähem, eriti selliste piirkondade vahet, kus patogeenid kanduvad hõlpsalt üle loomadelt inimestele. Loe edasi.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures ning selle missiooniks on aidata kaasa tulevikku vaatavale poliitikakujundusele. Kokkuvõte on varem avaldatud Riigikogu veebisaidil. PDF-i kujul kokkuvõttega saab tutvuda siin.