Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus intervjueeris Aalto ülikooli kiudude innovatsiooni professorit Pirjo Kääriäineni, et uurida puidu kasutamise võimalusi tekstiilitootmise keskkonnasõbralikumaks muutmisel.

Intervjuu tegemise päevil elasime teistsuguses maailmas. Seda prohvetlikumad on Soome Aalto ülikooli teadlase Pirjo Kääriäineni vastused. Täna, mil globaalne tarneahel on kokku kukkumas ning tekstiili- ja rõivatööstus seisab silmitsi pankrotilainega, on lahendustele keskendumine eriti oluline. Euroopa Liit on aastaid üritanud suunata ettevõtteid ringmajanduse poole. Tänane olukord näitab, et see pole õnnestunud.

Pirjo Kääriäinen ütleb intervjuus, et oluline on ringlussevõtt, ettevõtete koostöö, tööstussümbioos, disain ja innovatsioon. Hea näide materjalide valdkonnast on viskoos. Kui meil on monomaterjal, mida saab lõputult ümber töödelda, oleme teinud targa valiku ja saame taastumatute loodusvarade kasutamise minevikku jätta. Praegu on ideaalne aeg vaadata ringi kohalikus tootmises. Analüüsida, mis võimalused meil on ja mida ning kuidas ringlusse tuua. Nutikas ettevõtja näeb siin hulgaliselt võimalusi ja osav disainer teeb mõtted teoks. Põnevat lugemist!

Kas puit lahendab tänased kliimaprobleemid? Kuidas?

Mets on inimestele oluline, pakkudes lisaks materiaalsetele hüvedele ka emotsionaalset väärtust. Samuti seovad metsad atmosfäärist süsinikku. Peame prioriteediks seadma puidu kasutamise pikaajaliste ja kõrge lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ühtlasi tuleb tähelepanu pöörata materjalide kasutamise ja taaskasutamise efektiivsusele, ning puit pole erand. Näiteks ka tselluloosi on võimalik korduvalt taaskasutada. Lisades taaskasutatud materjalile pisut värsket toorainet, on võimalik tselluloosipõhiseid materjale hoida ringluses pikki aastaid, vähendades pidevat vajadust uue tooraine järele.

Puitu nimetatakse rõivatööstuse tulevikumaterjaliks. Milliseid võimalusi puit materjalina rõivatööstusele avab?

Puidupõhised materjalid võimaldavad tekstiili- ja rõivatööstusel vähemalt osaliselt asendada suure keskkonnajalajäljega materjale, näiteks puuvilla või fossiilsel õlil baseeruvat polüestrit, mis on riiete valmistamisel väga populaarsed.

Puitu on tekstiilitootmise toorainena kasutatud tegelikult enam kui sada aastat. Esimesed puidupõhised kiud, nagu viskoos, töötati välja luksusliku ja kalli siidi asendamiseks. Alates sellest on viskoosi tootmist pidevalt arendatud. Paarkümmend aastat tagasi töötati välja lüotselli tootmine. Lüotsell on materjal, mida valmistatakse puidumassist või taaskasutatud paberist.

Teadlikkus puidust ja selle võimalustest tulevikumaterjalina on kiiresti kasvamas. Üle maailma liigub turuletoomise suunas mitu uut ja innovaatilist tootmisprotsessi. Soomes arendavad neid Aalto ülikool (Ioncell-kiud), Infinited Fibre Company, Spinnova, MetsäSpring ja Soome tehniliste uuringute keskus. Mõnda uutest tootmisprotsessidest saab kasutada ka keemiliste materjalide ümbertöötlemiseks, mis on suurepärane.

Milline puu ja miks on tekstiili tootmiseks parim?

Kõik puud ja taimed sisaldavad kõige levinumat looduslikku polümeeri – tselluloosi, mis on tekstiilkiudude tootmise tooraine. Sageli kasutatakse tekstiilkiudude tootmiseks kiiresti kasvavat eukalüpti. Samuti kaske, kuuske, mändi, pööki ja bambust. Kasutades üht tüüpi puitkiudude tootmistehnoloogiat, avalduvad erinevate puuliikide iseloomulikud omadused pigem tootmisprotsessis kui lõpptootes. Aga kuna maailmas on palju erinevaid puitkiudude tootmise tehnoloogiaid, võivad lõpptoote omadused sõltuvalt konkreetsest tootmistehnoloogiast pisut erineda.

Kas ja mille poolest erinevad puitkiust valmistatud rõivad teistest riidematerjalidest?

Loomulikult on materjalid erinevad. Täna on enamik rõivastes kasutatavatest tekstiilidest segu erinevatest materjalidest, mis võimaldab luua kindlate omadustega kangaid. Olgu siis eesmärk suurendada vastupidavust, hingavust või hoopis vähendada tootmiskulusid. Näiteks kasutatakse töörõivaste valmistamisel vastupidavuse tagamiseks sageli puuvilla ja polüestri segusid. Ometi kujundab lisaks materjalile kanga omadusi näiteks seegi, kuidas toodet viimistletakse ja enne kaupluseletile jõudmist töödeldakse.

Puidupõhised tsellulooskiud – näiteks viskoos, lüotsell ja modaal – meenutavad omadustelt puuvilla. Neid iseloomustab suurepärane niiskusimavus ja hingavus. Lisaks on puidust valmistatud kangad inimese nahale pehmed ja mugavad.

Õlipõhised materjalid, nagu polüester ja polüakrüül, on seevastu hüdrofoobsed ehk kuivavad kiiresti. Oluline on valida materjal vastavalt rõivaeseme rakendusele, kuid puidupõhiste materjalidega on võimalik vähemalt osaliselt asendada naftapõhiseid materjale, kaotamata seejuures midagi materjali omadustes.

Millal võiks puit muutuda rõivatööstuse oluliseks tooraineks?

Uute materjalide arendamine on aeglane protsess. Sageli võib ideest turule jõudmine võtta 10–15 aastat, mistõttu on täpset aega väga keeruline ennustada. Statistika näitab, et 2018. aastal olid vaid 6% kõikidest tekstiilkiududest puidupõhised tsellulooskiud.

Usun, et puuvill või naftapõhised materjalid rõivatööstusest ei kao, kuid rõivatööstuses kasutatavate materjalide ring laieneb lähiaastatel märgatavalt.

Ennustan sedagi, et põllumajanduse ja teiste tööstuste kõrvalsaadused muudetakse uute tehnoloogiate arendamise tulemusena peagi tekstiilkiududeks. Kindlasti täiustuvad ka protsessid, mis aitavad taaskasutamisel säilitada materjali kvaliteeti kõrgel tasemel. Ühtlasi arvan, et sünteetilise bioloogia kiire arengu tulemusena hakatakse mõnda uutest materjalidest “kasvatama” tehastes.

Täna valmistatakse enamus riidematerjalist naftapõhiselt ja rõivatööstus paiskab atmosfääri tohutult süsihappegaasi. Mis muudab keskkonnasõbralike lahenduste rakendamise rõivatööstuses keeruliseks?

See probleem on keeruline. Esiteks on rõivatööstuse tootmisahel optimeeritud peamiselt majanduslikku kasu silmas pidades. Teisalt pole tarbijad rõivaste päritolu ja keskkonnamõju vastu siiani kuigi suurt huvi üles näidanud.

Tekstiili- ja moetööstus on rahvusvaheliselt üks suurimaid ärisektoreid, mille kasv on viimastel aastakümnetel tuginenud kiirmoele. Üleilmastumise tõttu on tootmised viidud võimalikult madalate tööjõukuludega riikidesse. Samuti on rõivaste transportimine konteinerites mööda mereteid olnud väga kuluefektiivne.

Lisaks on keskkonna- ja eetikaküsimusi käsitlevad õigusaktid paljudes riikides üsna vabalt tõlgendatavad ning tootmisahelaid keeruline jälgida. Seetõttu on enamik tarbijaid minetanud arusaamise sellest, kuidas tekstiili ja rõivaid valmistatakse. Rõivaid peetakse lühikese kasutustsükliga masstoodeteks.

Fakt on, et maailma rahvaarv kasvab ja inimeste elujärg paraneb. See tähendab rõivatööstusele täiendavat survet uute riiete tootmiseks. Millist mõju avaldab rõivaste tootmine fossiilsetest materjalidest meie keskkonnale?

Võtmeküsimus pole rahvaarvu kasvus. Kõige olulisem on jõuda ühisele arusaamisele, et me peame vähem tarbima. Ületarbimine ja kiirmood ei ole inimõigus, isegi mitte arengumaades. Kuivõrd fossiilse päritoluga materjalid on üldiselt kõige odavamad, võimaldab nende kasutamine soodsate ja madala kvaliteediga rõivaste masstootmist.

Millised meetmed aitaksid kaasa rõivatööstuse muutumisele keskkonnasõbralikumaks?

Muutus peab toimuma nii tekstiili- ja moetööstuse kui ka tarbijate käitumises. Tekstiili- ja rõivatootmise ahelad on pikad ja keerulised. Näiteks koosneb meestesärgi valmistamine kiust kuni lõpptooteni enam kui kahekümnest faasist. Teel keskkonnasõbralikkuseni tuleks neist igaühte eraldi analüüsida. Valitsused ja ülemaailmsed organisatsioonid peavad kehtestama selgesõnalised määrused. Rõivatööstusel tuleb leida uued tootmisviisid, taaskasutuse võimalused ja ärimudelid.

Usun, et keskkonnasõbralikuma tuleviku nimel tuleb toote elutsükkel eelnevalt planeerida. See tähendab, et tootele tuleb selle elutsükli erinevates etappides leida alati maksimaalselt efektiivne ja keskkonnasäästlik lahendus. Ühtlasi muutub tulevikus möödapääsmatuks tootmisprotsessi läbipaistvuse tagamine tarbijale. Mõned eesrindlikumad ettevõtted sellist praktikat juba ka rakendavad.

Oluline muutus peab aset leidma inimeste mõttemustrites.

Peaksime rõivad käsitlema investeeringuna, mille eest kanname hoolt ja mida pikka aega kasutame.

Alles mõnikümmend aastat tagasi, enne kiirmoe jõulist võidukäiku, täpselt nii oligi. Selleks, et inimesed näeksid rõivastes pikaajalist investeeringut, on oluline panustada riiete valmistamiseks kasutatavate materjalide kvaliteedi kasvu. Ometi rõhutan veel kord, et kõige tähtsam on omandada uued tarbimisharjumused.

Loodetavasti näeme peagi ka mastaapsemat rõivatootmist meie enda regioonis, selle asemel et transportida tooteid ja materjale massiliselt üle maailma.

Eesti on nagu Soomegi suure metsasusega riik. Ometi räägitakse Eestis väga vähe puitkiudude innovatsioonist. Mis võib olla selle põhjuseks?

Metsatööstuse roll on Soome jaoks olnud väga oluline alates 19. sajandist. Täna moodustab metsa- ja puidusektor umbes 20% Soome ekspordist. Metsa- ja puidutööstuses on nagu teadusringkondadeski palju teadmisi ning kogemusi puidu kui materjali erinevate omaduste kohta. Need teadmised on aluseks innovatsioonile, et asendada näiteks naftapõhiseid materjale puidupõhistega. Soomes tegutseb mitmeid ülemaailmseid ettevõtteid, kes on huvitatud oma tooteportfelli uuendamisest. Samuti on Soomes hiljuti pinnale kerkinud ka uus idufirmade skeene.

Töötate Soomes, Aalto ülikoolis, kiudude innovatsiooni professorina. Miks on kiudude innovatsiooniga tegelemine oluline?

Ülemaailmne loodusvarade kasutamine on hoomamatu. Kuna vajadus erinevate materjalide järele ei vähene, tuleb leida uusi võimalusi nende kasutamiseks, taaskasutamiseks, ümbertöötlemiseks. Aina olulisemaks muutub materjalide võimalikult kaua ringluses hoidmine.

Täna on paljud materjalid, näiteks plast ja polüester, fossiilse päritoluga. Neid materjale tuleks ja on võimalik vähemalt osaliselt asendada taastuvatest allikatest pärit alternatiividega. Oluline on tagada tootmisprotsessi jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis, näiteks on puit kui taastuv loodusvara. Lisaks arendan ülikoolis valdkondadevahelist koostööd. Pean seda tänastele keerulistele väljakutsetele reageerimiseks ja nendega toimetulemiseks väga oluliseks.

Reet Aus on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur.