Meediaülevaade: naabrid räägivad. 28.12

“Naabrid räägivad” on rubriik, mis käsitleb paar korda kuus lähimate naaberriikide (Soome, Rootsi, Läti, Venemaa) meedias kajastamist leidnud teemasid, mis võivad ka Eesti lugejale huvi pakkuda.

Soome

Soomlased hullusid plasti taaskasutusest

Soomlased näivad olevat plasti taaskasutuse täiega omaks võtnud – tänavu on majapidamistes taaskasutuse jaoks kogutud plasti kogus kuni kaks korda suurem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem ja kiiremini kasvas taaskasutusse suunatava plasti kogus sel aastal pealinnaregioonis: Helsingis ja Espoos on kogutud plasti kogus eelmise aastaga võrreldes peaaegu kahekordistunud ja Vantaas peaaegu kolmekordistunud. Loe edasi: YLE

Ligi pooled soomlastest keelaksid tarbijatele ilutulestiku müümise

Äsja alanud ilutulestikumüügi taustal on aina selgemalt tajutav, kuidas sellesse suhtumine on nüüdseks muutunud. Uuringu kohaselt lõpetaksid nüüd juba peaaegu pooled soomlastest ilutulestiku müümise tarbijatele. Muutus kajastub ka kaubanduses: Lidli kett loobus ilutulestiku müümisest juba 2012. aastal ning äsja lõpetasid müügi ka Bauhausi ja Hongkongi ketid. Loe edasi: YLE

Päevavalgusseadmed ühistransporti kaamosväsimuse vähendamiseks?

Uuringud näitavad, et peaaegu kolmandikule Soome elanikkonnast põhjustab pime aeg suurt väsimust. Professor Timo Partonen pakub välja, et ühistransport võiks olla hea koht valgusteraapia läbiviimiseks ja eriti hea oleks see igapäevaste pendelreisijate jaoks, kuna on leitud, et väsimust vähendaks juba viiel päeval nädalas hommikuti umbes pool tundi päevavalgustuse all viibimine. Loe edasi: YLE

Läti 

Alates 2021. aastast ühtne ühistranspordi piletisüsteem

Sel aastal töötati Lätis välja ühistranspordi kontseptsioon perioodiks 2021–2030 ja valitsus kiitis selle ka heaks. Muu hulgas võetakse selle raames alates 2021. aastast kasutusele ühtne ühistranspordipiletitega kauplemise süsteem, mis võimaldab osta pileteid kõigi ühistranspordisüsteemi 16 liinivõrgutsooni raames. Loe edasi: Delfi

Kõige sagedamini viib kohtu ette vargus ja joobes juhtimine

Sel aastal ilmusid Läti elanikud kõige sagedamini kohtu ette varguse ja joobes juhtimise eest. Varguse eest olid kohtu ees 1665 inimest, kellest 1262 oli juba karistusregistris. Alkoholi, narkootiliste või muude joovastavate ainete mõju all sõiduki juhtimise eest käis kohtu ees 1166 inimest, kellest 422-l oli juba kriminaalkaristus. Loe edasi: Delfi

Raamatukogusid vähem, aktiivseid lugejaid rohkem

Ehkki raamatukogude arv Lätis väheneb, siis nende aktiivsete kasutajate arv on kasvuteel. Kui 2016. aastal oli Lätis 1671 raamatukogu, 2017. aastal 1649 ja 2018. aastal 1597 raamatukogu, siis aktiivsete raamatukogukasutajate arv oli 2017. aastal 795 718 ja 2018. aastal 811 584. Loe edasi: Delfi

Rootsi

Jõuluvana peaks sealsete teadlaste arvates baseeruma Rootsis

Lundi ülikooli geograafiaosakond kasutas Maa inimasustuse logistilise keskpunkti leidmiseks satelliidipilte ning arvutas nende põhjal välja, et Jokkmokk Rootsis oleks jõuluvanale parim paik kogu maailmale oma kingituste jagamise lähtekohana. Samas ei ole see keskpunkt konstantne, sest rahvastiku jaotuse muutustega seoses oleks näiteks 1990ndatel ideaalne asukoht olnud hoopis Jan Mayeni saar Norras. Loe edasi: The Local

Aastavahetusel kehtivad uued ilutulestikureeglid

Kõigil, kes soovivad kepiga maapinda kinnitatavaid või toetatavaid ilutulestikurakette Rootsis tulistada, on sel aastal vaja omavalitsuse eriluba ja ilma selleta ei peaks nad saama vastavaid rakette ka enam legaalselt osta. Nn “tortide” ehk patareide kohta see piirang ei kehti. Kennelklubi andmetel tuleb igal aastal umbes 35 000 koerale teha psühhofarmatseutiliste ravimitega teraapiat, et ilutulestikupaugutamisest tekitatud paanikast kosuda. Loe edasi: DN ja SVD

Rootsi keel sai tänavu 35 uut sõna

Deepfake (meediasse sokutatud, tehisintellekti abil tehtud süvavõltsing), eldost (tulejuust ehk Rootsis valmistatav “halloumi”) ja ikigai (jaapanlaste jaoks elu mõte ja eesmärk) kuuluvad nende 35 uue sõna sekka, mille keeleametkonnad on Rootsi meediast 2019. aastal välja noppinud, kuulutades need nüüd ametlikult rootsi keeles kasutatavateks. Loe edasi: SVD ja SVD

Venemaa

Ogonjok 120

Kui 1899. aastat märgitakse ajaloos ära mitmesuguste sündmustega – näiteks puhkes Buuri sõda, asutati AC Milan ja patenteeriti aspiriin – siis detsembris ilmus ka ajakirja “Ogonjok” (Tuluke) esimene number. Vastavat aastapäeva tähistati kogu aasta vältel ilmunud spetsiaalses juubelieris. Loe edasi: Kommersant

Jaeinvestorite buum

Sel aastal “kallati” Venemaa aktsiaturg üle miljonite uute erainvestoritega, kuna pangahoiuste pealt midagi ei teeni ja krediidiasutused teevad massiliselt ahvatlevaid pakkumisi, provotseerides inimesi pöörduma nende jaoks tundmatute ja seega riskantsemate finantsinstrumentide juurde.

Tänase Venemaa aktsiaturu kogu eksisteerimisaja jooksul (veerand sajandit) pole sellist buumi veel nähtud: 11 kuu jooksul on unikaalsete klientide arv Moskva börsil kasvanud peaaegu 1,6 miljoni võrra ja nende koguarv on ületanud 3,5 miljonit ning arvestades tavapärast aktiivsuse kasvu detsembris, läheneb see arv eeldatavasti 4 miljonile kontole. Turu kõrgpunktis enne 2008. aasta kriisi oli kontode avamise tempo mitu korda madalam ja nende koguarv ei ulatunud isegi miljonini. Loe edasi: Kommersant

Bipolaarsed meele- ja eluolu

2019. aasta võib Venemaal kokku võtta peaaegu meditsiiniliste terminitega: korraga on ühiskonnas valitsenud nii eufooria kui ka depressioon. Eriti aasta algupooles köeti elanikkonna ootusi ja lootusi muudatuste ja uuenduste osas üles, kuid mida enam aasta lõpu poole, siis nagu tavalistelt Venemaal ikka, hakkas kõik paistama tegelikkuses eeldatust keerulisem ja segasem. Loe edasi: Kommersant

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg

Ain Hinsberg on Pärnust pärit turismimajanduse asjatundja, kes on külalislahkusmajandust uurinud ja kogu Läänemere regioonis edendanud viimased 25 aastat. Külalislahkusmajandus tegevusvaldkonnana on riigi majandusele olulise mõjuga nähtus, mis eeldab valdkonnas tegutsejatelt regulaarset kursisolekut naaberriikide elanike jaoks oluliste teemadega, aga ka analüüsima Eesti kuvandit naabrite vaatenurgast. Loe artikleid (79)