Pole saladus, et raamatuid ilmub palju. Sellest tulenevalt võib juhtuda, et nii mõnigi tähelepanuväärne teos kipub trükisõna ülekülluses varju jääma – eriti siis, kui on tegu tõlkeilukirjandusega. Püüangi anda allpool mõned aastalõpu lugemissoovitused 2019. aastal eesti keeles avaldatud väärtkirjanduse paremikust.
Gustave Flaubert – “Bouvard ja Pécuchet”
Alustan klassikast. Hiljuti ilmus 19. sajandi ja üldisemaltki maailma romaanikunsti ühe suurkuju, Gustave Flaubert’i lõpetamata jäänud romaan “Bouvard ja Pécuchet” (Ilmamaa, tlk Andres Raudsepp). Tegu on sarkastilise sissevaatega nimikangelaste kõikvõimalikesse sehkendustesse. Bouvard ja Pécuchet on nagu kaks prantsuse soost kilplast, kes püüavad oma elujärje parandamise nimel kätt enam-vähem kõiges, alustades põllumajandusest ja arheoloogiast ning lõpetades meditsiini ja poliitikaga. Kõik, mida nad ette võtavad, kipub varem või hiljem lörri kiskuma. Bouvard ja Pécuchet on heitlikud ja kergeusklikud, aga samas kahtlemata ettevõtliku vaimuga ja entusiastlikult meelestatud “mehikesed” (autori määratlus). Jah, Flaubert ei varja oma kahe kangelase suhtes irooniat ning romaani sapist vaimukust võimendab pooleli jäänud käsikirja lõppu lisatud “Käibetõdede sõnastik”, kust leiab suurel hulgal tabavaid aforisme, mis on esitatud tähestikulisse järjekorda seatud märksõnadega. Näiteks “Tänu” kõlab nii: “ei vaja väljendamist” (lk 382).