Hiina on tänaseks möödunud USAst ja on maailma suurim majandus, kel on ka suurimad kullavarud. Sisuliselt kopeerib Hiina USA finantshegemoonia aluseks olevat mudelit. Milline on kulla roll maailmamajanduse raskuskeskme nihkumisel USAst Hiinasse ja miks maailma pangad suurendavad praegu oma kullapositsioone selgitab Tavidi uute turgude peaanalüütik Adrian Bachmann,

Käesolevas episoodis tuleb juttu:

• kuidas olid valuutad tagatud enne kullastandardist loobumist;
• kuidas muutus kulla hind pärast seda, kui loobuti kullaga tagatud dollarist;
• millistel asjaoludel kujunes USA dollarist maailma number üks reservvaluuta ja mis on “petrodollar”;
• kuidas on Hiinast kujunenud tänapäeval maailma suurim majandus;
• miks on Hiina teinud panuse kullale;
• miks maailma pangad suurendavad praegu oma kullapositsioone.

Adrian Bachmann on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. Bachmanni intervjueerib pikka aega Ameerikas töötanud ajakirjanik Neeme Raud.

Kullastuudio on Tavidi saatesari, kus kullast ja investeerimisest räägivad oma ala asjatundjad. Saadetes tuleb juttu kullast nii maailma majanduse kui ka üksikisiku tasandil.