Kas Jüri Ratas ohverdab “sidusa ühiskonna” (loe: isikliku kasu) nimel Keskerakonna ja Eesti riigi?
Kes mäletab, siis kunagi 90ndatel näidati kinos sellist hirmsat filmi nagu “Anakonda”. Filmi süžee oli üldjoontes järgmine: Amazonase kanti kohalikke suguharusid filmima läinud dokumentalistid satuvad džunglis kokku fanaatilise ja peast kergelt sooda salakütiga, kes võtab nad sisuliselt pantvangi, et nood aitaks tal tabada legendaarset ülisuurt rohelist anakondat.
Miks see film mul meeles on? Peamiselt seetõttu, et filmis osalenud Jennfier Lopez kandis kogu filmi vältel nappi valget toppi, mis veega kokkupuutes kenasti läbi kumama hakkas ja seetõttu palju esteetilist naudingut pakkus. Ja et oleks ära öeldud, siis enamus filmi leidis aset Amazonase jõel või selle kallastel, seega märga aega jagus!
Teiseks jäi filmist muidugi meelde hiigelsuur anakonda. Tema halastamatult kiiskavad tumedad silmad, lõugade vahelt pidevalt väljalimpsav kaheharuline keel, nõelteravad kihvad ja surmav kägistushaare, kui ta oli järjekordselt kellegi õnnetu kätte saanud. Anakonda ründas alati kõige ootamatumatest kohtadest ja kõige ootamatumatel aegadel. Läbi paadipõranda, puu otsast, loendamatutel kordadel muidugi veest ja siis, kui üks võttemeeskonna liige oli kakal, ründas anakonda teda läbi peldikupoti. Suht ebameeldiv, kui sind sellisel kaitsetul hetkel nii tabatakse.
Aga miks see film mul just praegu meelde tuli? Aga seepärast, et ma sattusin just vaatama Kantar Emori uuringutabelit parteide populaarsusreitingute kohta ja mind tabas kohene äratundmine!
Midagi väga sarnast “Anakonda” filmis toimunuga on praegu toimumas ka Eesti poliitikas ja just eriti Keskerakonnaga!
Kui enne märtsis toimunud valimisi seilasid Kesk ja Reform uhkelt ja ohutult kahekesi mööda laia poliitdžunglijõge, siis peale valimisi ja Keski otsust moodustada koalitsioon EKREga, on Keskil hakanud minema täpselt sama halvasti nagu pahaaimamatul võttemeeskonnal “Anakonda” filmis, kui nad sattusid kokku kergelt hullu salakütiga, kel oli sajalane plaan neid söödaks ära kasutada, püüdmaks kinni hiigelsuur anakonda.
Vaadates seda tabelit, on kohe näha, kuidas Ekrekonda on Keski võtnud oma haardesse ja kuidas nende kahe partei erivärvilised toetusjooned on hakanud põimuma – ja Keski jaoks on suund veepinnalt sügavale vee alla. Mutta. Filmis oli ka täpselt nii. Anakonda sai jõepraami pealt kätte ühe õnnetu tegelase, tõmbas ta vette ja asus kägistama. Neeger rabeles muidugi vastu, oli kord veel all ja siis jälle vee peal, sai korra hingata ja hõlpu, kuid siis mässis anakonda end ümber tüübi, pigistas tal luud puruks ning vedas lõplikult minema.
Kui pool filmi läbi, olid pooled tegelased juba taevariigis. Kui Keski toetus aasta alguses oli Reformiga sarnane, siis nüüd on see Ekrekonda haardesse sattudes kukkunud 10% ja vahe Reformiga kärisenud 21-le prosale. Filmi lõpuks olid suurest seltskonnast ellu jäänud vaid J-Lo, üks neeger ja mingi valge tüüp, kes vaevu elutses. Kõik muud tegelased olid kadunud anakonda kõhtu, kes ainult paisus ja paisus. Nii et Jüri ja Kesk peavad olema äärmiselt ettevaatlikud, mis tegelasega nad džunglijõel ühte paati istuvad, sest jumal teab, mis kuratlik plaan sel veidral tüübil tegelikult olla võib.
Esmailmumine ajakirja Edasi sügisnumbris. Uus ajakiri on saadaval suuremates lehekioskites üle Eesti.
Vello Nelikendkaks
Vello Nelikendkaks on õppinud Rääma Põhikoolis ja Tallinna Ärikallakuga Õlikoolis. Hetkel elab Calicias, Hispaanias. Oma satiirilises kolumnis "Mitte ilmtingimata uudised" uurib ta Eesti elu ja paljastab poliitika telgitaguseid. Loe artikleid (14)
