Kultuuriliselt on tõusva päikese maa ja õhtumaa(d) mõistagi väga erinevad. Füüsikaseadused kehtivad ühtemoodi nii lääne- kui ka idapoolkeral. Sama võib väita ka majandusseaduste kohta, kuigi teatav kohalik ja kultuuriline mõju on majandusele alati olemas. Viimasel ajal küsitakse järjest tihedamalt, kas Jaapani kiduva majanduskasvu saatus on tabamas ka Euroopat. Kardetavasti on vastus “jah” või kui vaadelda Euroopa viimase kümnendi arenguid, siis päris kindlasti “jah”.
Jaapan on ligi viimased 40 aastat olnud maailma eakaima rahvastikuga riik. ÜRO andmetel on praegu 27% Jaapani elanikest vanemad kui 65-aastased ning ühe pensionäri kohta tuleb keskmiselt kaks tööl käivat inimest. Eestis on täna ühe pensionäri kohta kolm tööl käivat inimest, aastaks 2040 oleme samas olukorras nagu Jaapan täna ehk meil on kaks töötajat ühe pensioni kohta. Kuid Jaapani tulevik on veel keerulisem: 2050. aastaks prognoositakse, et 40% Jaapani elanikkonnast on pensioniealised. Jaapan on demograafiline suunanäitaja teekonnale, mida teeb läbi ka Euroopa. Euroopa Liidu suurima liikmesriigi Saksmaa elanikest on 22% üle 65-aastased ja 2050. aastaks tõuseb vastav protsent eelduslikult 31-ni.