Pole just kõige lihtsam ülesanne, mõtlesin, kui sain kutse Toomemäele Rahvusülikool 100 raames korraldatud mõttetalgutele koos Mart Kivastiku ja Margus Punabiga rääkima sellest, mis teeb Tartust Tartu. On Tartu ju üks tavaline (ülikooli)linn sadade sarnaste reas. Väike linn, nagu väikelinn ikka on.

Linn on elukoht. Kohtumispaik. Õppimise ja töötegemise koht. Käiakse ju linnas lasteaias, koolis ja tööl. Kohvikus ja kohtumistel. Koosolekutel ja -viibimistel. Sümpoosionitel ja sümfooniakontsertitel. Ka ostmas ja müümas käiakse. Kõigeks selleks ju linnad ongi. 

Ometigi on nii, et ühel linnal tuleb linnaks olemine palju paremini, kui teisel. Ehk on põhjus koostisosades? Linn koosneb parkidest, platsidest ja tänavatest. Elumajadest, äri-,tootmis- ja ühiskondlikest hoonetest, kaubandus- ning meelelahutuskeskustest nende külgedel ja vahel. Ja inimestest kogu selle krempli sees.  

Jõudsingi kõige olulisema – inimeste – juurde. Linn koosneb inimestest. Justnimelt! Lõpuks ei tee linnast linna igasugu rajatised, ikka inimesed. Kuidas nad suhestuvad, suhtlevad.  Millist väärtust nad linnale loovad. Mida nad mõtlevad ja mis nendest mõtetest saab. Neist kõigist, mida linnas aegade jooksul mõeldud. Mida rohkem tarku, asjalikke ja häid mõtteid, seda haritum linn. Mida rohkem rumalaid mõtteid, seda arutum linn. Head mõtted meelitavad ikka häid ja rumalad rumalaid.

On ju ilus mõelda, et linn koosneb siin elanud ja elavate inimeste mõtetest.

Mõelda vaid, et tänu ühe mehe juhuslikule uitmõttele sai Tartusse ülikool ja head mõtted hakkasid aegamööda ühele heale mõttele külge (eks oli siin häid mõtteid varemgi, aga mõni lihtsalt on parem kui teised).

Tartu pole asjata heade mõtete linn. Mis muidugi ei tähenda, et siin rumalusi ette ei tule. Ikka tuleb. Ka neid peab olema. Siis paistavad head mõtted paremini välja. Ütle tartlasena mõni rumalam mõte, küsite. Ma ei peagi pikalt mõtlema. Mõni liikluskorralduslik kohe kindlasti on. On Tartu ju kohati reguleerimata ristmike paradiis. Jutu- ja liiklusmärkides. 

Linn on oma inimeste nägu. Inimesed selle sees on oma kodulinna nägu. Siiski. Mitte ilmtingimata linna esindavate inimeste nägu. Mis sest, et meie enda inimesed on oma esindajad valinud. 

Nägudega on üldse üks kummaline lugu. Lugesin kuskilt, et inimene on hoopis teist nägu kui võõrad ei näe. Ka siis, kui omad ei näe. Ehk on see ainus, päris oma nägu, mis inimesel on, kui talle näib, et  keegi ei näe. 

Avalikus ruumis on nägu alati valvel. Peaaegu alati. Rõõm on veidi rõõmsamaks teeseldud, kui ta on. Kurbuski ehk grammikene rõõmsamaks. Ka kurvemaks, kui see parasjagu on. Olenevalt olukorrast. Justnimelt. Olukorrast. Kui keegi ei näe, siis pole ka olukorda. (Kui mitte just iseendale tühjast kohast mõni olukord tekitada.)  Ja siis olemegi seda päris oma nägu. Aimamata, et teinekord keegi ikkagi näeb. 

Seda su tegelikku palet.
Su oma nägu.
Nii nagu sa päriselt oled.
Või hoopis iseenda peegelpilti. Kes teab.
Aga kas (kodu)linna saab niimoodi vaadata, et see ei näe? 

Ehk saab. Või siis mitte. Vähemalt ma üritan. Märgata neid asju, inimesi, sündmusi ja nähtusi, mis teevad Tartust Tartu. Ja sellest, mis silma jääb, annan Edasi lugejatele kindlasti teada. 

Edasi, Tartu! Edasi veel paremate mõtete poole. Edasi kultuuripealinna tiitli poole! Edasi nutikama, helgema tuleviku poole. Edasi (tagasi) 100 000 – elanikuga linna poole. 

Ah jaa. Peaegu oleks unustanud. Siin mõned head mõtted Heade Mõtete linnast. Mardi, Marguse ja Lauri poolt. 

• Tartu on väljast väike, aga seest suur. 
• Tartu on juba praegu Eesti kultuuripealinn. Õigemini on seda koguaeg olnud.
• Tartu on vaimu ja vaimsusega paik. 
• Vaatamata oma vanusele on Tartu noor linn. Nooruslik linn. Ja noorte linn. 
• Tartu on ülikool ja ülikool on Tartu. Üheta ei oleks teine selline nagu ta on. Mistõttu võime julgelt neid kahte sünonüümidena kasutada. 
• Me ei pea ilmtingimata üliõpilasi peale lõpetamist siin kinni hoidma. Las aga lähevad laia ilma kogemusi koguma. Võtmeküsimus on hoopis see, kuidas nad hiljem selle kogemustepagasiga Tartusse tagasi meelitada. 
• Teaduse tegemiseks on Tartus parimad töökohad. 
• Tartu on Eesti süda ja südametunnistus.

Lauri Räpp

Lauri Räpp on põline tartlane, väikeettevõtja ja kirglik seljakotireisija. MTÜ Heade Mõtete Klubi asutajaliige. Ta on avaldanud viis raamatut ning kirjutanud mitmeid kolumne ja artikleid Tartu kohta. Lauri kirjutab Edasi lugejatele elust Tartus. Loe artikleid (39)