Taas sai üks aasta ümber. Kas oled saanud juba võtta selle hetke ning analüüsida, mis olid Sinu möödunud aasta tipphetked? Mis olid need asjad, mida plaanisid lõpetada (või alustada)? Miks need asjad alustamata või lõpetamata jäid? Kuidas uuel aastal need takistused kõrvaldada?
On Sul alanud aasta eesmärgid juba kirja pandud? Kui ei, siis on paras aeg seda teha. Uuringute kohaselt on ainult 3% inimestest kirja pandud selged, täpsed, mõõdetavad, ajalise määratlusega eesmärgid.
Kujuta ette, et Sinu elu on nagu auto. Kas Sa oled selles autos juht või kaasreisija? Kes kontrollib seda, kuhu Sinu elu liigub?
Arvad, et Sul pole vaja eesmärke kirja panna, sest „kõik on selge ja peas olemas?“ Inimese teadvusest käib minuti jooksul läbi umbes 1500 mõtet. Kui eesmärgid on vaid Sinu peas, on nad alati segamini, ähmased ning mitmel muul moel ebamäärased. Sellisel kujul ei ole eesmärkide osas mingit selgust ning neil puudub motiveeriv jõud.
Sõltumata Sinu ambitsioonikusest ja eesmärkide seadmise oskusest on kõige olulisem märksõna kahtlemata fookus.
Sul on vaja fookust, et tegutseda läbimõeldult, järjekindlalt ja teadlikult, et oma soovitud eesmärgid tulemusteks vormida.
Peamine põhjus, miks inimesed eesmärkide saavutamisel ebaõnnestuvad, on lihtne – nad ei panusta piisavalt.
Sõnadest ja soovunelmatest ei piisa, tööd on ka vaja teha! Pingutus on see, mis toob maksimaalse tulemuse. Kui eesmärgi või suurema unistuse täitmine Sult mugavustsoonist väljatulemist ja pingutamist ei nõua, oled lati ilmselgelt liiga madalale seadnud. Kui pole pingutust, pole ka õiget eesmärki.
Asjad, mida inimesed üldjuhul elus muuta soovivad, on seotud mingi süstemaatilise läbikukkumise või ebameeldiva harjumusega. Kõige sagedamini on uue aasta eesmärgid (või lubadused või unistused, nimeta, kuidas soovid) seotud kehakaalu, suitsetamise või karjääriga.
Oluline on aga meeles pidada seda, et isegi kui Sa soovid midagi muuta, ei ole oma käitumises süstemaatiliste muudatuste tegemine üldsegi lihtne ülesanne. Meil kõigil on harjumused, mis eesmärkide saavutamisele vastu töötama hakkavad. Lisaks oleme loonud enda ümber keskkonna, mis meie käitumismustreid toetab. Ka enamik sõpradest on meiega sarnase mõttelaadiga ning nii on lihtne üksteisele „toetuda“ ja üheskoos vabandusi otsides eesmärgi saavutamise teelt kõrvale kalduda.
Keskkonna muutmine on siinkohal sisuliselt möödapääsmatu.
Me kipume tegema asju, mis on lihtsad. Suur samm käitumise muutmiseks on see, kui muudad lihtsaks nende tegevuste tegemise, mida tegema hakata soovid ning negatiivsete harjumuste tegemise raskeks.
Viimase 50 aasta jooksul on erinevates maailma riikides (õnneks ka meil Eestis) edukate otsuste tulemusel jõutud sinnamaani, et näiteks siseruumides (kui meelelahutusasutuste suitsuruumid välja arvata) ei ole suitsetamine enam lubatud. Enam ei saa restoranis või töö juures suvalisel hetkel suitsu teha, selle jaoks on vaja minna õue. Ehk siis, ebameeldiva harjumuse jätkamine on muudetud raskemaks.
Arusaadav, et suitsetamisest loobumine on väga keeruline, kui kõik Sinu sõbrad suitsu teevad.
Väga suure tähtsusega on ka põhjalik planeerimine.
Kui soovid näiteks hakata rohkem trenni tegema, ei piisa sellest, kui lihtsalt ütled „ma hakkan kolm korda nädalas jõusaalis käima“. Kuhu see Sinu kalendris mahub? Sa pead need kolm korda oma kalendrisse ära planeerima ning päevi planeerides arvestama, et Sul on seal uus tegevus, mis nõuab aega ja tähelepanu. Kui Sa konkreetseid tegevusi oma päevakavasse ei planeeri, on vabandused lihtsad tekkima.
Ehk, mõtle hoolikalt läbi, kuidas või mida oma elus muutma pead, et saaksid fokusseeritult oma eesmärkide täitmisele keskenduda. Lisaks töö, äri või finantsidega seotud eesmärkidele ära unusta ka pehmeid väärtusi nagu pere, tervis, toitumine jms.
Me just panime abikaasa kirja oma uue aasta eesmärgid.
Seda nägi kõrvalt meie 4-aastane tütar, kes ütles, et tema tahab ka oma nimekirja teha. Kogu nimekirja ei hakka üles lugema, aga kõige esimesena läks kirja soov saada tantsijaks (ta käib tantsutrennis) ning üks soovidest oli ka see, et talle väike venna tuleks. Tõsi, selles osas ta küll ise ei saa abiks olla, aga külgetõmbeseadus hakkas tööle.
See on hea näide ka sellest, millist eeskuju me oma lastele anname. Kas õpetad ja aitad ka oma pere pisematel unistada ja eesmärke seada või õpivad nad Sinu pealt hoopis vingumist ja hädaldamist?
Ainult Sina ise oled vastutav selle eest, kui edukaks Sinu uus aasta kujuneb. Kui Sa täna veel ei tea, siis nüüd on viimane aeg mõttetööd teha – mis on Sinu 2017. aasta kõige suurem eesmärk?
Saavutusterohket uut aastat Sulle!
Algis Liblik
Algis Liblik on endine TV3 müügidirektor. Pärast meediavaldkonnast lahkumist 2015. aastal töötas ta tudengitele majutust pakkuva kinnisvaraettevõtte 1Home Baltikumi tegevjuhina. Hetkel on ta FranklinCovey Eesti konsultant ning samal ajal peab ta motivatsiooniteemalist blogi makeit.ee. Algis kirjutab Edasile isikliku arengu põhitõdede, motivatsiooni, eesmärkide seadmise ja juhtimise teemadel. Loe artikleid (16)
