Facebookis loodi tänavu leht „Pauku ei tee“ eesmärgiga teavitada inimesi, et paugutamine häirib inimesi ja tekitab loomades ning lindudes stressi. Üleskutselehel on hetkel ligi 1600 järgijat.

Ma liidaks loomade ja lindudega ka väikelapsed. Mõelge, mida imikud kärgatustest arvavad. Neil suva, mis aastaarv on. Ka mu 7-aastane tütar põlastab ilutulestikke (koledad, hirmsad), samas, pean tunnistama, et poegadele (10 ja 15) pigem meeldib.

Juba mullu keelasid kümned Itaalia linnad, teiste seas Rooma ja Milano, aastavahetuse ilutulestikud, et mitte tõsta niigi kõrgeid õhusaaste näitajaid ning säästa koduloomi, keda ilutulestik häirib.

Lisaks paugule ja tossule tekitavad ilutulestikud reaalset tuleohtu. Päästeamet hoiatab igal aastal hooletu paugutamise eest, sest inimestel on (eriti vindise peaga) illusioon, et ega „süütust“ raketist miski ega keegi ei sütti. Eelmisel aastal põles Ida-Virumaal maja, sest katusele kukkus rakett.

Tallinnas sai eelmisel aastavahetusel neli inimest ilutulestiku rakettide tõttu vigastada, teatas Tallinna kiirabi. Peamiselt said inimesed näo- ja kätevigastusi ning üks vigastatutest vajas ka haiglaravi.

Need on ainult mõned näited. Probleem pole aga ainult tuleohutuses, õhusaastes ja loomades – kuigi need põhjendused isegi ei vajaks lisaargumente.

Alates eelmisest aastast kehtestas Saksa linn Arnsberg põgenikekeskuste lähedal valjult paukuva ilutulestiku, sest see võib sõjakoldest põgenenutele tekitada uusi hingelisi üleelamisi.

Sama praktikat on rakendanud nüüd ka teised linnad Saksamaal, Prantsusmaal ja Belgias. Psühhiaatrite sõnul võib ilutulestiku hääl tekitada stressi neis, kes on pagenud sõjakoldest ja näinud-kuulnud lähedalt sõjategevust.

Brüssel teatas eelmise aasta 30. detsembril, et pealinnas jäetakse terroriohu tõttu ära traditsiooniline uusaasta ilutulestik ja aastavahetuse pidustused.

Euroopas on kehtestanud pürotehnika müügile ja kasutamisele piirangud Suurbritannia, Norra, Soome, Saksamaa, Holland ja Island, kus ilutulestikke saab osta ning kasutada ainult pühadeperioodi kindlaksmääratud päevadel. Eestis on lõhkematerjaliseadus valitsusel muutmisel, aga muutused tulevad pigem kosmeetilised.

Kui jõulud on rahu aeg, siis aastavahetust peetakse vastukaaluks mitterahu ajaks.

On ju vaja end välja elada? Aastalõpueufooria kulmineerub hüsteeriaga, kui kell läheneb teatud tunnile. Hakatakse sekundeid lugema. Milleni? Tuleb ette 2017. Ja siis? See on ainult number. Mis tähendab seda, et meie sünniaasta jääb järjest kaugemale minevikku, aga elu läheb ometi edasi.

Aastanumbri vahetus on hetk, mil olla koos lähedastega ja võibolla mõelda ka aastale tagasi ja anda kasvõi sisimas lubadusi uueks aastaks: seda ja teist ma enam ei tee, aga vot seda hakkan just tegema. Me tahame muutuda paremaks. Loodetavasti.

Elu on nii kuradi kiire. Miks ta järjest tempokamaks läheb, sellele ei ole isegi ratsionaalset põhjendust. Mingeid asju tuleb kogu aeg juurde? Mingi värk tiheneb?

Võtkem siis aeg maha aasta lõpus. Ei ole vaja end kinni juua ja tänavatele huilgama minna. Ei ole vaja taevast alla lasta. See ei ole sõda.

Mahedat aastavahetust!