Dnepri jõe kallastel asuv Ukraina pealinn Kiiev on uskumatu energiaga linn, eriti sel kevadel, kus õhk on täis kõige uue ootust – seda nii soojemate ilmade kui poliitika osas. Üle linna kogunevad inimesed sadadesse parkidesse ja väljakutele, et mängida malet, rääkida poliitikast ja jagada kuumemaid kuulujutte. Aga linna pikk ja kirju ajalugu, lopsakad pargid ja keset Dnepri jõge peidetud idüllilised saared ja UNESCO maailmapärandi hulka kuuluvad kirikud pakuvad võimalusi lõpututeks avastusretkedeks ja päevapoliitika eest põgenemiseks.
Tänu Nordica lendudele Tallinnaga väga hästi ühendatud Kiiev on võibolla üllatav, aga kahtlemata väga hea valik linnapuhkuseks, kus ühte päeva võivad mahtuda avastusretk kaasaegsesse Ukraina kööki – mis paneb küsima, miks kuulsaks on saanud vaid Kiievi kotlet -, laisk pealelõuna liivarannas jõe ääres või hoopis elegantses rannaklubis, ooper ja helikopteritiir maailma kurikuulsaima tuumareaktori kohal.
Kuulus Maidan
Kõik Kiievi avastusretked algavad Maidanilt, mis jääb nädalavahetustel jalakäijate teeks muutuva 1,2 kilomeetri pikkuse glamuurse ostutänava Khreshchatyku keskele.
Neoklassitsistlikus stiilis hooned on ostlejate paradiis, alustades 19. sajandist pärinevast Bessarabka turu hoonest ja lõpetades šiki kaubanduskeskusega TsUM, kust leiab nii tuntud Lääne brände kui Ukraina disainerite loomingut. Võib olla kindel, et nädalavahetuse jooksul toimub seal ikka mõni kontsert või festival või vähemalt täidavad selle tänavamuusikud meeleolukate spontaansete kontsertidega.
Kui veel eelmisel kevadel kandisid Maidani äärsed hooned arme Euromaidanina ajalukku läinud sündmustest, siis nüüdseks on langenud viimased renoveerimistöid varjanud kangad. See on rõõmus ja saginat täis väljak, kus seistes on väga raske uskuda, et kusagil selles riigis pole sõjategevus ikka veel päris lõppenud.
Ehkki Kiiev on kõigil veel meeles hoogsa Eurovisiooni toimumiskohana ülemöödunud aastal, on Kiievi ooperiteater see, mis on linna teatri- ja muusikaarmastajate lemmikpaik. Juba 1867. aastal asutatud teater on vaatamata soliidsele eale Ukraina vanuselt kolmas ooperimaja – Odessa ja Lviv jõudsid ette. Täna teatri koduks olev hoone valmis küll alles 1901. aastal uhkes ning lopsakas neorenessansi stiilis, mis lisab igale ooperiskäigule pidulikkust. Repertuaar ei ole aga kinni üheski ajastus, pakkudes vaimustavaid kaasaegseid tõlgendusi klassikalistest ballettidest kui ka väga traditsioonilises võtmes lahendatud oopereid. Piletid tasuks mõned päevad varem ära osta teatri kodulehelt, sest vaatamata kultuuriürituste suurele valikule linnas on ooper jätkuvalt väga populaarne.
Kuulus Ukraina köök
Vaimutoidu pakkumise kõrval ei jäta Kiiev kosutamata ka keha. Muidugi peab proovima tõelist Kiievi kotletti.
Kana rinnafilee, mähitud ürtidesse ja võisse, paneeritud ja siis praetud – lihtsalt imeline roog ülimalt lihtsatest komponentidest. Perfektsel Kiievi kotletil on krõbe ümbris ja küüslauguga maitsestatud või selle südames. Mõned kokad lisavad täidisele ka juustu, seeni või köögivilju, ent alustage ikkagi kõige klassikalisemast variandist. Üks paremaid kohti selleks on trendika interjööriga restoran Chicken Kiev, kus traditsioonilistesse retseptidesse suhtutakse siiski suurima austusega.
Nii interjöörist kui taldrikult värskete trendide otsija peaks aga oma peatuspaigaks valima Kiievi ainsa Design Hotelsi gruppi kuuluva hotelli 11 Mirrors ja selle restorani. Lounge’ilikku atmosfääri pakkuv hotell on kõigi moe-, arhitektuuri- ja popkultuuri inimeste lemmikpeatuspaik linnas.
Kuulsaim restoran on aga sõna otseses mõtes põrandaalune Ostannya Barykada (tõlkes Viimane barrikaad), millesse sisse pääsemiseks peab teadma parooli. Maidani väljaku all asuva restorani uks on metroojaamas ja ilma igasuguse tähistuseta. Aga ometigi teavad seda kõik hea toidu ja joogi austajad. Uksest sisse astudes avaneb inimesi ja rõõmsat suminat täis väike baar. Baarileti taha pingile istudes nõksatab see aga liikvele ning vuhiseb läbi kardinate kõrvalsaali, kus saate lõpuks aru, miks see restoran nii kuulus on.
Menüü koosneb 100% Ukraina toorainest valmistatud toitudest ning seal hanemaksapasteeti krõbedale saiale määrides saab selgeks, kui rikas Ukraina tegelikult on.
Al fresco elamise meistriklass
Kiievis ringi jalutades tundub kisuv endalgi nägu naerule vaadates kõiki neid inimesi, kes oskavad rõõmu tunda linnast, oma perest ja sõpradest ning naudivad vabaõhuelu, mida Kiievil palju pakkuda on.
Steet fitnessi armastajatele on Dnepri-äärne Hydropark paradiis. Dnepri jõe keskel asuvad saared Venetian ja Dolobetsk on kiievlaste jaoks varakevadest hilissügiseni üldse meelispaigad vaba aja veetmiseks.
Keset jõge asuvad kuldsete liivarandadega saared on südalinnamelule lähedal kilomeetritel, kuid mõõtmatult kaugel atmosfäärilt. Hiiglasuur vabaõhujõusaal köidab kõiki spordist ja toredast seltskonnast lugu pidavaid inimesi ning paljud noormehed põikavad sinna oma lõunapausi ajal tasuta trenni tegema.
Pärast trenni – või tihti ka selle asemel – veedetakse aga tunde jõe ääres rannas. Kes lihtsalt liival lebada ei taha ning eelistab kokteile pakkuvat baari basseini ääres, leiab sellisegi koha kohe naabrusest.
Veelgi elegantsemat võimalust end värskes õhus liigutada pakub aga ekspresident Viktor Janukovitši villa ehk Mezhyhirya Residence, mis tänaseks on avatud kui korruptsioonimuuseum. Hiiglaslikul territooriumil saab jalutades rattaga või golfiautoga sõites imetleda ülikorrumpeerunud eksriigipea kokku aetud varandust maalilisest luigetiigist kuni autodekollektsioonini välja.
Taksoga jõuab äärelinnas asuvasse villasse mõnekümne minutiga, ent kesklinnast sõidavad sinna ka maršruuttaksod. Aeda pääsemiseks tuleb väravast osa pilet ning villasse endasse sisenemiseks tuleb giidiga aeg eelnevalt kokku leppida, ent kogu territoorium ja kõrvalhooned on nii suured, et Janukovitši valdustes võib veeta terve päeva – ekspresidendi valdused on suuremad kui pool Monaco riiki. Kiievi perekonnad sinna terveks päevaks sõidavadki, võttes kaasa piknikulinad ja -korvid, jalgrattad ja tuulelohed. See on Kiievi populaarseim paik pulmafotode tegemiseks, nii et omaette ajaviiteks on kujunemas pruutpaaride spotting.
Päevaks linnast välja: Tšornobõl
Parim koht päevaks linnast täiesti välja sõitmiseks on aga Tšornobõl. Jah, seesama Tšornobõl, kus toimus maailma ajaloo üks suuremaid tuumakatastroofe ja mis nüüd on saanud elamusreiside üheks populaarsemaks sihtkohaks Euroopas. Tuumaelektrijaama töölistele ehitatud Pripjati linna stardib Kiievi südalinnast igal hommikul mitu ekskursioonibussi.
1970. aastal loodud Pripjat, kus 1986. aastal elas ligi 50 000 inimest, pidi olema musterlinn ning selle arhitektuuriline terviklikkus on vaimustav olenemata sellest, kas olete nõukogude arhitektuuri austaja või mitte. Linna ehitati uudse linnaplaani järgi, mille töötasid välja Moskva arhitekt Nikolai Ostoženko ja tema meeskond ning see oli omamoodi katselabor mitmetele uutele arhitektuurimõtetele.
Oleks võinud arvata, et nii olulise tuumaelektrijaama kõrval asuv linn on suletud, ent Pripjati oli kõigil võimalik sõita, et näha riigi saavutusi – seal olid kõik mugavused, millest mujal Nõukogude Liidus võis vaid unistada. Ja arvukad delegatsioonid seda pidevalt tegidki – nii nagu täna lendavad kokku uute elamuste janus inimesed kõikjalt maailmast.
Pripjat on lagunevate majade ja pealetungiva loodusega on ootamatult maaliline ja poeetiline vaatepilt ning rõõmsalt linna kohal kõrguv kollane vaateratas lõbustuspargis, mis tööd alustada veel ei jõudnudki, ilmselt üks pildistatumaid vaaterattaid Euroopas.
Et tegemist on on siiski keelutsooniga, kuhu sisenemiseks on vaja luba ja giidi, siis on mõistlik oma osalemissoovist paar päeva ette mõnele reisikorraldajale märku anda. Kahetunnine bussisõit on sisustatud dokfilmiga, mis tuumaõnnetuse ajalugu ja likvideerimist tutvustab.
Tagasi Kiievisse jõuab selliselt ekskursioonilt õhtusöögi ajaks – mahajäetud kohtade suured fännid saavad valid endale aga ka pikemaid tuure. Päeva või kahe pikkuseks eksukrsiooniks julgeme soovitada SoloEast Travelit. Neil, kes tervet päeva Tšernobõlile pühendada ei taha, on võimalus kiirem pilt sellele visata helikopteriekskursioonil.
Kiiev ei väsi üllatamast ning ka kõige erinevamate huvidega inimesed leiavad endale tegevust mitmeks väga pikaks nädalalõpuks.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (260)
