Rotermanni kvartal on Eesti parim näide, kuidas 19. sajandil alguse saanud mõjukas tööstus- ja kaubandusala on muutunud uue arhitektuuri abiga moekaks vaba aja veetmise kohaks. Tööstuskvartal elab täna läbi kirevat uuestisündi — kümned restoranid ja disainipoed, uued elanikud ja arvukad külalised, kes sinna vaimustusega pikaks ajaks ära eksivad. Muinsuskaitse- ja arhitektuuripreemiad on auga ära teenitud.
Mõlemalt poolt kiire liiklusega tänavate ja Narva maantee poolt ka massiivse Postimaja varju jääv kvartal sai tänu oma asukohale valmis kuidagi väga märkamatult. Ühele hetkel lihtsalt olid kõik kohad avatud, kõik tänavad inimesi täis ja seltskonnameedia üleujutatud erinevate avalmispidude fotodest.
Normaalne elurütm on nüüd peaaegu käes ja tasub suunduda avastusretkele Eesti “noorimasse linna”, ehkki tegelikult võib Rotermanni kvartalit ajalooväärtuslike hoonete kontsentratsioonilt võrrelda Tallinna vanalinnaga.
19. sajandi tegusal ettevõttel Rotermanni Tehased oli kõige olulisem roll kvartali kujunemisel. Selle suure ja loendamatute tegevusaladega firma vanim tänaseni säilinud hoone – Viru väljaku ja Mere puiestee nurgal asuv maja – valmis 1850. aastal. Siis lisandusid tärklisevabrik, aurusae hoone ja 1875. aastal isegi piiritusevabrik. Pisut hiljem ehitati veel ka soolaladu, mis täna on ülejäänud kvartalist tänavaga ära lõigatud. Ent üle tee tasub kindlasti minna – üle saja aasta vanuses Rotermanni soolalaos, mis on Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid, tegutseb alati mitut huvitavat näitust pakkuv arhitektuurimuuseum, mis kindlasti aitab enne üle tee minemist ja arhitektuurirännaku algust Rotermanni kvartalis vaimu elamusteks valmis panna, ehkki muuseumis otseselt ühtegi kvartali ajalooga seonduvat näitust hetkel ei ole.
Efektsed büroohooned ja kodud
Kvartali üks dominante on viiekorruseline, osaliselt paest ja ülal tellistest ehitatud kruubiveski , mille kavandas insener Ernst Boustedt (1877-1931). Hiljem valmis selle idapoolsesse tiiba kahekorruseline külmhoone. Tänase näo sai kruubiveski aastatel 2006-2007 (Teigar Sova Arhitektid). Kunagine kruubiveski on hea näide, kuidas vana tööstushoone on säilitanud algupärase näo, kuid saanud täiesti uue sisu. Hoone pälvis 2007. aastal Tallinna parima restaureeritud hoone tiitli.
Algselt leivavabrikuks ehitatud, kuid hiljem jahulaona kasutuses olnud, paekivist kolmekorruseline hoone valmis 1904. aastal, nagu viitab aastaarv maja viiluväljal. Viimaste ümberehituste jooksul lisati kahekorruseline pealeehitis, mille pleki ja klaasiga liigendatud vorm lähtub hoone algsest katusekujust ja fassaadirütmist (2009, HG Arhitektuur). Lisaks ehitati hoone lääneküljele juurdeehitis, mis varasemaga harmoneerub ning on ühendatud vanema poolega klaasgalerii abil.
Selle kõige juures on Rotermanni kvartal ikkagi ka elukeskkond, nendes majades on sajad kodud, millele tänavatasapinnal kohvikute ja kaupluste vahel liikudes tavaliselt ei mõtlegi. Üks silmapaistvamaid uusi eluhooneid Tallinnas on aadressil Rotermanni 18 (HG Arhitektuur, 2017) ja koosneb kahest modernistlikust stiilikeelest lähtuvast hoonest, millest üks on välja valgustatud punaselt, teine kuldselt. Koos moodustavad nad ilusa terviku kvartali piiril. 
Restoranimaastik rõõmustab silma ja kõhtu
Rotermanni kvartal annab energiat mitte ainult läbi arhitektuurielamuste, vaid ka kõige traditsioonilisemal viisil – toitu pakkudes. Väga hea mõte on teha restaurant hoppingut: eelroog ühes, pearoog teises ja magustoit kolmandas kohas on parim käitumine, et võimalikult palju kogeda.
Ent ikkagi, mida neist valida?
Interjööri poolest tõuseb esile Pull, mille sisearhitektuurse projekti autor on Ace of Space’i sisearhitekt Ines Haak ja disainer Aap Piho, seintel olevad kunstiteosed on andeka noorkunstniku Silver Koppeli poolt maalitud. Lisaks heale maitsele interjööris on seda palju ka taldrikutel – seal on tõenäoliselt parim liha, mida kusagil Tallinnas saada võib. Restorani loojateks ja omanikeks on tuntud grillmeistrid Enn Tobreluts, Hanno Kuul ja Andres Tuule.
Õhtusöögikohana on tallinlaste üks uus lemmikuid R14, ülipopulaarse kohvikuteketi Reval Cafe esimene tõsine katsetus restoranimaailmas avaldab muljet juba sisse astudes. Selle sisearhitektuuri autor on Ville Lausmäe ja kaasautor Katrin Talvik: ülikõrged laed, elegantne interjöör. Veinivalik on tohutu ja menüü lugemine tekitab tunde, et tahaks süüa absoluutselt kõike.
Juba legendi staatusesse tõusnud pagariäri Röst on väga lihtsalt ülesleitav aroomi järgi – selle ümber hõljub pidevalt kaneeli ja kardemonisegune soe lõhnapilv, milles teravam nina tunneb ära ka killukese Berliini peenemate röstikodade kohviube. Saiakesed on sõltuvust tekitavalt head. Kohviku sisustasid omanikud Sander Allmere ja Kris Libe koostöös arhitektuuribürooga b210 (Mari Hunt, Britta Kodres, Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi).
Ent leiab ka eksootilisemaid maitseid Vahemerest Aasiani: Platz, Alter Ego, Taste of Asia, Noya – Rotermanni toidukohtade nimekirja võiks jätkata peaaegu lõputult.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)
