Eesmärk pühitseb abinõu. Selle väljendi ristiisaks peetakse Itaalia renessansiaegset filosoofi ja poliitikut Niccolo Machiavellit. Tema järgi tuntakse mõistet makiavellism, mille sisu võiks võtta kokku nii, et poliitika juhindub ratsionaalsetest vajadustest ja põhimõtetest ega pea seega oma edutaotlustes olema piiratud ei moraalsete ega mistahes muude nõuetega. Poliitika on vaba seadmaks ja taotlemaks eesmärke, mis ei pruugi säästa üksikisikuid, kuid on ometi õilsad, kuna on kasulikud riigi seatud sihtidele.
Kuigi veel hiljaaegu oli makiavellism halvustava tähendusväljaga mõiste, on selle keskne loosung – eesmärk pühitseb abinõu – olnud tihtilugu varnast võtta nii tõepoolest õilsamate kui ka vähem õilsamate eesmärkide õigustamisel. Võibolla ei pannud Machiavelli ise üheski oma teoses seda printsiipi otsesõnu kirja, aga seda enam sobib see kokku kõigi nende stiiliga, kes seda loosungit enda tegevuses rakendada soovivad.
