Viimaste nädalate metsakisma taandub minu jaoks laias laastus soovile, et Eestis oleks palju rohkem väiketalusid, kel oleks veidi oma metsa.

Loomulikult on riigimets mõnes mõttes meie ühine vara, aga Eesti maasool on talud, kelle pere ise tegeleb oma metsa ja maa asjadega. Tahes tahtmata jõuan selleni, et inimeste maale elamise aluseks on talukohad, mil on lisaks majale ja õuele ka vähemalt veidi põllumaad ning veidi metsa.

Omavalitsused, tehke end ahvatlevaks, näiteks sellega, et teie pinnal müüdavad talukohad oleksid terviklikumad. Aga see on juba üks teine pikem jutt.

Metsast tahtsin täna kirjutada näitamaks, mis praktiline väärtus on metsa puidul meie pere jaoks lisaks küttepuudele ja ehitumaterjalile. Puitu on hea süüa ning puitu on hea kasutada kujunduselemendina.

Kitsed söövad kõik ära

Esimesel päeval, mil kitsed võtsime, sai selgeks, et nad väga armastavad puukoort ja lehti süüa. Kuusk, haab, pärn, kask, mis iganes, töö tehakse ära kiiresti ja korralikult. Kõigepealt süüakse ära lehed ning siis ka koor. Oksad, lehed, okkad väga maitsevad neile ning nad tajuvad juba kaugelt ära, kui motoploki käivitan, et minna metsa neile mugistamiseks võsa  tooma.

Seisavad siis pundis mänguväljaku otsa ning jälgivad mu tegevust.

Kohati on uskumatu, kui hästi oskavad nad koort eemaldada, kooritud oksad on peaaegu nagu kunst. Jõuluõhtuks on meil neile kõrvale pandud kuivatud pärnaõite oksad, millel on isegi pärnaõied küljes. Need võetakse laudas 24. detsembril vastu väga suurte silmadega.

Pakud sobivad kõikjale

Puupakk on selline asi, mis sobib istumiseks, asjade hoidmiseks. Pakk on lihtsalt ilus vaadata ja kui on oskusi, siis pista paku sisse kasvõi valgusti. Pakud sobivad õue peale, sauna juurde.

Muidugi sobivad pakud ka kitsedele turnimiseks ja lösutamiseks ning ka teisele korrusele voodi kõrvale öölambi aluseks.

Meil on praegu teemaks kasepakud, enne seda olid paar suurt paplipakku. Internetist võib vist leida nn disainpakke, mis on nats värviga võõbatud ning paarisaja euroga inimestele kalli disainina müüki pandud.

Eks ta nii ongi, et kenas interjööris on pakk kallis kaunistus, aga taluõues on ta praktiline ese, mida läheb kogu aeg vaja ning mis elab oma elu ära paari aastaga. Paku pärast ei pea muretsema, et see vihma käes mädaneb, ega ta nii ruttu ka mädane, siis tulevad uued pakud. Pakk on kulgemise lisavarustus, mitte igavene kalliskivi.

Elagu mõnusad asjad oma metsast.

Mart Kase

Mart Kase elab Valgamaal Karula vallas Kaagjärve külas ning kasvatab oma talus kitsi. Mart on eelnevalt pealinnas töötanud nii teatris kui reklaamiagentuuris, nüüd lihtsalt vajas elu uut väljakutset. Mart kirjutab Edasile, kuidas paistab Eesti elu väljaspool Tallinnat. Mardi taluelust räägib blogi www.metsikelu.ee/blogi. Loe artikleid (159)