Pripjat asus kurikuulsale Tšernobõli tuumajaama neljandale reaktorile, mis nüüd hiiglasliku hõbedase sarkofaagi alla peidetud on, lähemal kui Tšernobõli linn ise, paistes enamusele elanikest koduaknasse ära. Oma eluajal oli see noor ja rõõmus linn, mis unistas suurelt – nagu kinnitab optimistlik teos vana postkontori seinal.
See kannab linna ehitamise aja vaimu – musterlinna projekt algas 1970. aastal ja lõppes ootamatult 1986 – kosmonaut on praeguseks mahajäetud ja looduse pealetungi ees peagi taanduma sunnitud linnas väga sageli figureeriv tegelane.
Radioaktiivsest kiirgusest palju suuremat ohtu kujutavad Tšernobõli tsoonis tänaseks alla kukkuvad laed, jala alt kaduvad põrandad, ootamatult kokku kukkuvad seinad, klaasikillud ja kriipivad oksad. See, kui palju Pripjati linnast täna veel näha õnnestub, sõltub väga palju giidi riskijulgusest. Paljudesse hoonetesse on lagunemisohu tõttu sisenemine tegelikult juba mitu aastat keelatud. Mõne aasta pärast on ilmselt neid hooneid raske puudetihnikust üles leidagi.
Kevad ja sügis on seal pildistamiseks parima ajad. Suvel kaob linn pildistamiseks liiga suurde rohelusse ja talvel liikumine on etteaimamatu – mahajäetud linna teehooldus pole prioriteet. Kuna Tšernobõli 30 kilomeetri raadiuses ümbritseva tsooni külastamine on võimalik vaid giidiga, siis pole väga vaja muretseda, et häid kaarte on vähe ja mõnda kuulsat objekti üles ei leia.
Reisikorraldajaid, kes teevad kahetunnise sõidu kaugusel asuvast Kiievist Tšernobõli tsooni 1-5 päevaseid reise, on väga lihtne leida ja ka inglisekeelseid rühmi väljub iga päev mitu. Postkontorisse, mis asub südalinnas kunagi väga laia sõidutee ääres, on suhteliselt lihtne jõuda ja esimesele korrusele sisse astuda kasvõi läbi akende – ja sealt käivad läbi peaaegu kõik rühmad.
Dokfoto näitust “Ilma jäetud”, mis tegeleb inimese jalajäljega planeedil ühe “sügavama” jälje – Tšernobõli ja Pripyati – näitel, näeb Tallinnas galeriis Positiiv (Roo 21a) märtsi lõpuni.
Silvia Pärmann
Silvia Pärmann on Edasi kaasautor, fotograaf ja ajakirjanik, kes on viimased kümme aastat toimetanud mitut arhitektuurile, disainile või moele keskenduvat ajakirja. Loe artikleid (276)
