Hiina astroloogia järgi algas 5. veebruaril uus, kollase maasea aasta. Sel puhul oli “Plekktrummi” saatekülaline Aasia ekspert Frank Jüris, kellega arutati Hiina kultuuriruumi üle.

Frank Jüris on Tallinna Ülikooli hiina uuringute külalislektor ja on õppinud nii Hongkongis, Shanghais kui ka Taiwanil. Tema huvi hiina kultuuri vastu sai alguse juba gümnaasiumieas. “Eelkõige tekkis mul huvi Hiina filosoofiliste tekstide vastu. Gümnaasiumi ajal lugesin budistlikku teksti “Dhammapada”, siis Tao Te Chingi ja sealt see huvi aina kasvas, muidugi Hiina eksootilisus, teistmoodi kultuur, see kõik oli väga põnev.”

Hiina juures köitis teda teatav sarnasus. “Ma leidsin, et see on kuidagi Eesti mõttelaadi või vähemalt minu enda mõttelaadiga väga sarnane, Hiina filosoofia paljuski kasutab sellist mõistukõnet, ei ütle otse selgelt välja, teadlikult väldib väga kindlaid definitsioone, mis jätab lugejale interpretatsioonivabaduse tõlgendada seda mitmeti, kas või Tao Te Chingist on tohutult palju tõlkeid, ligilähedaselt piiblile.”

Jüris rääkis, et tõlgendamisvõimalused teevad keele õppimise väga keeruliseks. “Ma alustasin juba ülikooliõpingute alguses, kui ma läksin bakalaureusekraadi omandama Tallinna Ülikooli ja siiamaani õpin. Just klassikalise hiina keele õppimise ja uurimise muudab hästi raskeks, et ühte märki võib mõista kui omadussõna, tegusõna või nimisõna. Tõesti sellele tõlgendamisele ja tõlkimisele jätab palju vabadust aga teeb selle ka väga keeruliseks,” ütles ta.

Tema sõnul ei ole hiinlased väga otsekohesed eneseväljendajad. “Hiinlased väldivad otseseid konfrontatsioone, nad ei ütle tihti kohe “ei” ega väljenda oma pahameelt, nad üritavad teha seda metafoori või kõnekujundite kaudu. Ma leian, et see on kõrge etiketi või kultuurse inimese tunnus.”

Rääkides Hiina kultuuriruumist tõi ta välja, et seal on levinud kolm peamist filosoofiat või religiooni. “Hiinlastel on kolm tuumikõpetust – konfutsianism, budism ja taoism. Konfutsianism ja taoism on Hiina oma nähtused, aga budism on Indiast tulnud,” ütles Jüris. Läänest tulnu silmis võivad hiinlased tunduda äärmuslikult praktilised, ka religiooni puudutavates aspektides. “Kohati tundub arusaamatu, kuidas saab üks hiinlane ühel päeval, näiteks enne eksameid, minna ja palvetada Konfutsiuse templis, et saada häid tulemusi. Siis kui tal on vaja mõelda teispoolsuse ja lunastuse peale, läheb ta budistlikku templisse. Ja kui tal on mingit praktilist abi vaja – pole võib-olla oma suhteeluga rahul, siis ta võib minna taoistliku jumaluse juurde ja seal soovida omale edu,” tõi ta näite hiinlaste praktilise meele kohta.

Kõige enam iseloomustab hiina kultuuri konfutsianistlik maailmakäsitlus, mille tuum on perekond.

“Perekond on hiinlaste jaoks A ja O, mitte ainult isiklikus plaanis, aga perekonda nähakse ka riigi valitsemise mudelina,” ütles ta. Jüris on peagi avaldamas ka oma esimest tõlget, milleks on just üks konfutsianismi klassikalisi tekste, “Pojalikkuse raamat”. “Selle tuumaks on harmoonilised perekondlikud suhted ja valitsejat peetakse samuti riigi ja rahva isaks. See on üks klassikalistest tekstidest, kus arutatakse selle üle, milles avaldub erinevate ühiskonnaklasside pojalikkus, kuidas nad peavad oma pereliikmete ja alamate suhtes käituma,” rääkis ta.

Konfutsianismi järgi on ideaalne ühiskond selline, kus valitseb kindel hierarhia ja igaüks teab, millist rolli tal tuleb täita. “Neid rolle võib võtta ka kui käitumisnorme või mudeleid. Mingis mõttes see lihtsustab inimeste omavahelist suhtlust, kui on kindel arusaam või roll, kuidas sa peaksid käituma endast vanema inimese suhtes, endast kõrgemal positsioonil oleva inimese suhtes. See ei ole ainult ühepoolne aupaklikkus, samamoodi oodatakse ka, et see kõrgemal positsioonil või vanem inimene näitab üles heatahtlikkust endast madalamal positsioonil oleva inimese suhtes,” selgitas Jüris.

Ta rääkis, et Hiina suletud ühiskonnasüsteemi võib väljastpoolt olla väga keeruline mõista, kuid selle tundma õppimine aitab seda paremini mõtestada. “Konfutsianism nõuab mingit kuuletumist, aga selle kuuletumise kohta on vale arusaam, konfutsianistlikus tekstis on kindlalt ära toodud, et ühe haritud konfutsianisti ülesanne on võimulolijaid kritiseerida, nende eksimusi ära märkida, ainult sel juhul on võimalik säilitada mingis mõttes hiina baasmõisteid või ühiskonnakorralduse ideaalseid tingimusi. Kui alluv või alam ei kritiseeri valitsejaid, siis nende vaheline harmoonia katkeb ja üks ei austa teist,” rääkis ta.

Allikas: ERR kultuuriportaal (link saatele “Plekktrumm”, 42 min)