Kuidas kirjeldada teekonda, mis muutis karile triivinud Tallinki vähem kui 20 aastaga Läänemere ja võibolla kogu Euroopa üheks edukamaks laevafirmaks?

Ega sellist suurt eesmärki kunagi olnudki. Eesmärk oli alguses, et hakata firmat arendama. Siis veel rohkem ja veel rohkem. Nii on ta läinud. Hästi on läinud.

1996 olite rahandusministeeriumi kantsler ja Eesti Merelaevanduse nõukogu esimees. Kogenud meremees Toivo Ninnas arvas, et reisilaevandusel pole tulevikku ja see ala on mäda, teie arvasite teisiti ja läksite Tallinki tegevjuhiks. Kust see kindlus teil tuli?

Ma ei tea, kas mul seda kindlust siis 100 protsenti oli.

Ega te ju teadlikult läinud uppuvale laevale?

Tollal oli see [Tallink] juba uppunud. (Naerab)

Tegelesite allveearheoloogiaga?

Upitasime ta välja. Nii väikeses riigis, nagu Eesti on, ei pea kõike ise oma peaga välja mõtlema. Vaatasin, kui palju Euroopas laevadega reisitakse ja mingi tunne oli, et see võib olla meie võimalus.

Ega mina osanud arvata, et reisiliiklus siin nii suureks läheb nagu praegu on. Aga seda ei arvanud ma kunagi, et [siinsel] reisiliiklusel ei ole tulevikku. Minu jaoks oli kogu aeg üllatus, kui Ninnas arvas, et kaubalaevad on kõige paremad.

Nii suurelt ei osanud siis mõelda, et aastal 2018 sõidab teie laevadega 9,8 miljonit reisijat?

Ei osanud, tõsi. Paarsada tuhat on puudu, et saaks ilusa numbri.

Tallinki maine oli siis hullem kui rahvuslikul lennukompaniil praegu?

Ei olnud kiita, jah. Oli ikka päris… (Naerab)

Nordicaga olete lennanud?

Ei ole.

Aga Estonian Airi oleksite ära ostnud?

Ei müüdud ju. Meiepoolne pakkumine oli [majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan] Partsi laual. Aga otsustamatus oli kogu aeg nii suur, ei olnud ka kellegagi rääkida.

Kuidas tulite mullu kevadel mõttele kutsuda Tallinki juhatuse esimeheks kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene? See oli paljudele üllatuseks.

Võibolla oli. Mina hakkasin ka kunagi juhtima laevafirmat, aga sündinud olen Võrus, kus merd ei ole. Merd nägin siis, kui tulin Tallinnasse, pärast [Tartus] ülikooli [majandusteaduskonna] lõpetamist.

Firma juhtimine ei tähenda, et sul peavad olema kapteni pagunid.

Firma juhtimine on eelkõige suhtlemine, inimestega läbisaamine.

Meil olid varem firma juhtkonnas kõik finantsistid, aga ainult Exceli tabeliga firmat ei juhi. On  vaja inimest, kes inimestega räägiks, saaks inimestest aru, inimestega suhtleks. Tundsin Paavot varem täitsa hästi ja arvasin, et Paavo on niisugune inimene. Ja ta on ka. Siin majas on kõik öelnud, et issand kui tore, me poleks kunagi arvanud, et Tallinkil on nii tore juhatuse esimees.

Tallinki inimesed – ja mitte ainult nn juhtkonna korrusel – ütlevadki eravestlustes, et Nõgene on toonud firmasse mõnusa õhkkonna. On see oluline või börsifirmale on tähtsad siiski aktsia hind ja kasum?

Ei, ei, ei. Igas firmas on inimlikud väärtused kõige olulisemad. See, kuidas töötajad on rahul oma töötingimustega, kuidas ülemused neisse suhtuvad, kuidas kliendid on rahul, kuidas neid teenindatakse – need on väga tähtsad asjad. Selle järel tuleb kasum.

Mis tunne on minna 10-korruselisele laevale, mille kõrval on teine samasugune ja kolmas tuleb Helsingist vastu, neljas sõidab Stockholmi, kuskil on 10 laeva veel ja need kõik on sinu omad?

Uhke tunne on, loomulikult. Eks selle nimel on ka päris kõvasti tööd tehtud. Higi on valatud palju, niisama kergelt ei ole see tulnud. Tallinkis oli aastaid, kus meil oli väga palju laenu kaelas, pangad nõudsid tagasimaksmisi ja ei olnud kõige lihtsamad ajad. Aga need elati üle ja praegu läheb firmal hästi.

Kust see tarkus on tulnud?

Ajapikku. Niisama lihtsalt kotiga seda keegi ei anna.

Teile kuulub ka Läänemere suurim kaubamaja, mitmete rahvusvaheliste kaubamärkide frantsiisiõigused, harupoed maismaal – Tallinnas ja Tartus.

Jah, tasapisi laieneme ka maa peale.

Miks?

Midagi peab tegema ja liigutama, muidu tuleb stagnatsioon. Firma on seisnud tükk aega, ei ole midagi palju juhtunud ja nüüd on aeg edasi minna.

Kolleeg palus küsida, kas olete Eesti kõige rikkam inimene?

Ma ei ole kunagi selle peale mõelnud.

Kas Eesti teeb asju õigesti?

Alati tundub, et seal, kus meid ei ole, tehakse asju paremini. Laias laastus ei saa väga palju kurta. Muidugi tehakse siin ka palju lollusi, aga suures pildis näeme täitsa normaalsed välja.

Ma ei näe, et Eestis midagi väga halvasti oleks, pigem on meil siiamaani läinud kõik päris hästi.

Tallinki suurem koduturg on ilmselt Soome. Kas Soome on meist parem ja ees?

Ma ei usu seda. Üksvahe läks neil riigisotsialism liiga kaugele. See ei ole elujõuline, aga nüüd on nad muutumas. Arvan, et iga inimene peaks tööd tegema. See, et saad töötu abiraha sama palju kui teised saavad palka, ei peaks kõige õigem olema.

Kas Saksamaa käitub mõistlikult, kui lõpetab kivisöele toetuva energeetika?

Planeedi puhtuse üle peame kõvasti mõtlema. Just tulin Bangkokist ja käisin seal kõik päevad ringi maskis, sest õhk on nii saastatud. Tõsiselt. Mina näen küll, et söekaevandused võiks kinni panna.

Kas Eesti Gaasi omandamise järel ehitate siia gaasielektrijaama, kui Ida-Virumaal väheneb või lõpeb põlevkivi kasutamine elektri tootmiseks?

[Äripartner] Ain [Hanschmidt] tegeleb gaasi valdkonnaga rohkem. Mina ei ole neid numbreid veel näinud.

Kuidas edeneb Eesti Gaasile kuuluva uue LNG punkerlaeva ehituse planeerimine?

Seda ma tean – ehitus läheb täiesti normaalselt. Tehase esindajad olid just praegu siin.

Majandus- ja pangamees Indrek Neivelt räägib Eestist kui poolkoloniaalmajandusega riigist, kust kasum viiakse välja, Rootsi pangad koorivad koore jne. Kui samamoodi teie mõtlete?

Ei mõtle. Ma ei tea, miks ta niimoodi arvab.

Swedbank teenis eelmisel aastal Eestis kokku 207 miljonit eurot kasumit. Kas Rootsi pank on liiga ahne?

Ei näe, et seal on mingi vahe, olnuks see Rootsi pank või Eesti pank – pangad ikka teenivad. Headel aegadel teenivad ja halbadel aegadel kannavad ka nemad kahjumeid. Ei tahaks öelda, et need on nüüd rootslased, kes meid ära söövad. Hansapank omal ajal võttis samamoodi eestlastelt üpris palju, ei olnud Neivelti Hansapank midagi paremat kui rootslased.

Ettevõtjad soovivad, et uue valitsuse üks olulisemaid ülesandeid oleks leevenduse otsimine aina kuumenevale tööjõuturule. Kiiresti kasvavad palgad on vähendanud ettevõtete kasumlikkust. Kuivõrd Tallink seda tunnetab?

See on paratamatus, millega pole midagi teha ja sellega peab arvestama. Me näeme seda, aga ma ei ütle, et siin midagi valet oleks – palgad peavadki kasvama. Teine küsimus on, et oma majandamine tuleb ümber korraldada niimoodi, et efektiivsus tõuseks. Teistmoodi ei ole võimalik.

Uute töökäte leidmine Eestist on keeruline või peaaegu võimatu, üha rohkem ettevõtjaid räägib vajadusest tuua siia võõrtöölisi. On see varsti ka Tallinki võimalus?

Jah, me oleme avatud turul, seega võiksime võtta töötajad peaaegu ükskõik kust. Aga meil on täpsed standardid…Ei näe selles suurt probleemi, kui laseksime tööjõudu sisse, ei näe, mis selles halba oleks. Dubai on üles ehitatud võõrtööjõu peale. Seda karta ka ei maksa. Eesti riigis on see tehtud nii keeruliseks, et – tegime [Tallinnas] Tai restorani ja selleks, et sinna Taist kokad tuua, läks meil kuus kuud. Tegime ametlikult, nagu peab ja kulus kuus kuud, et saaksime kõik kooskõlastused, et kolm kokka tuua.

Oleks võinud nad turistiviisaga tuua?

Nagu paljud siin on.

Ei ole väga optimistlik kogemus.

Ei, üldse mitte.

Kas te Eesti riigikogu valite?

Ma ei tea… (Paus) Millal need valimised on?

3. märtsil. Eestis on võimalik ka e-valimine, ei pea ise valimisjaoskonda minema.

Võimalik, et isegi valin.

Kuidas te tunnete enda sidet Eestiga?

Esiteks käin kord kuus Eestis või kord kahe kuu jooksul. Suhtlen Paavoga (Nõgesega, toim) pea iga päev, samuti oma sõpradega. Mul on siin maja, vanemad, õde perega. Mul on Eestis kõik olemas.

Kui te siiski otsustate riigikogu valimistel hääle anda, siis mille põhjal oma valiku teete?

Maailmavaate põhjal.

Olete öelnud, et ideoloogiliselt sümpatiseerib teile Reformierakond. On see endiselt nii?

Põhimõtteliselt jah.

Neil on praegu iga hääl kulla hinnaga, küsimus on ju, kumb võidab valimised – kas Kesk- või Reformierakond.

(Vaikib)

Mida peaks uus valitsus praegusest teisiti tegema?

Mina ei arva, et oleksin nõuandja valitsusele.

Siiski, aktsiisid soovitate alla lasta?

Kes seda ei tee, on ikka päris rumal.

Ainult alkoaktsiis? Või ka kütus, gaas…

Kõike. Gaasile panid aktsiisi juurde, ma ei tea… Gaas on kõige puhtam kütus. Pange siis söele aktsiisi juurde! See on niisugune reguleerimine, kus tagajärgedele üldse ei vaadata, lihtsalt tehakse ära. Mida tõesti tahaks, et poliitikud näeksid – sellel, mida nad otsustavad, on tagajärjed kõigile inimestele, majandusele. Kui nad ka natukene mõtleksid, millised need tagajärjed võivad olla.

Mida alkoaktsiisiga teha?

Tuleks Läti tasemele tagasi viia, ega siin muud ole.

Eestist on ikka Lätis kauba järel käidud. Teate ju ise, Ape ja Alūksne poed peaksid teile lapsepõlvest tuttavad olema.

Lapsena käisime vanematega kogu aeg seal kommi ostmas. Nagu ka lätlased käisid Eestis. Selline kaubandus on alati olnud ja jääbki olema.

Kui palju mõjutavad kõrgemad alkoaktsiisid Tallinki, kui vaadata soomlastest reisijate poole?

Ikka päris kõvasti. Soomlastele oli Eesti väga eelistatud turismikoht, sest siin said nad rääkida soome keeles ja teiseks oli siin suht-koht odav. Kuna oli odav, ei pannud keegi pahaks, kui siinne teenuse kvaliteet ei olnud kõige parem.

Nüüd, kui Eestis on alkohol muutunud kallimaks, on nad hakanud tähele panema, lugege Soome ajakirjandust, et Eesti teenindajad on ebasõbralikud. Ega see ole tulnud alles praegu. See on kogu aeg nii olnud, lihtsalt ei pandud odavate hindade kõrval tähele. Nüüd aga panevad nad selle kõik kokku ja Eesti ei olegi neile enam maa, kuhu tahaks minna.

Soomlased puhkavad niikuinii Kanaaridel või Egiptuses. Selle kõrval on täitsa loogiline lühireisid Tallinnasse, eriti nüüd, kus on kiirlaevad, mis sõidavad kaks tundi. Niimoodi võiks isegi tööl käia. Aga me ise peletame neid eemale.

Kuigi soomlaste toodud rahaga on kogu meie Tallinn üles ehitatud, nüüd ütleme sellest ära. Kahju.

Kui Jüri Ratas kandideeris olümpiakomitee presidendiks, olite tema asepresidendi kandidaat. Kui Ratas kutsuks teid tema järgmise valitsuse… näiteks majandus- või rahandusministriks, siis – mida vastaksite?

Ütleksin, aitäh kutse eest, aga ei läheks. Ma olen nii palju kogenud, et ei taha enam oma närve poliitikasse toppida.

On poliitikud teilt kunagi nõu küsinud, et kui nemad otsustavad nii, siis kuidas see tundub?

Mõnikord ikka on.

Kas seda nõu on kuulda võetud?

Vähemalt olen ma oma mõtted ja arusaamad välja öelnud.

Ühes oma vähestes intervjuudes kutsusite Eesti inimesi vähem muretsema ja asju lihtsamalt võtma. Kas ütlete ka Tallinkis oma kolleegidele: ärge muretsege, võtke kergemalt?

(Naerab) Tallinkis ei muretsetagi nii väga. On vaja asjad ära teha ja ongi kõik.

Kuidas endale tundub, kas olete Tallinki inimestele lihtne või keeruline omanik?

Nagu iga inimene – nii- ja naapidi. Mõnikord lihtne ja mõnikord keeruline ka.

Elate talvel Tais ja suvel New Yorgis. Miks nii kaugel?

Nii juhtus. Mõlemad kohad on väga lahedad ja mõlemaid kohti ma väga armastan. Elu on nii seadnud, et nüüd on mul kodu nii seal ja seal.

Eestis kardetakse, et president Donald Trump võib teatada USA lahkumisest NATO-st. Peaksime me selle üle muret tundma?

Ei pea. Ei lahkuta kuskile.

Lihtsalt sõnad?

Noh… Trump on ärimees. Kui tahad midagi saavutada, siis alati küsid kõigepealt rohkem ja siis annad järele. Aga fakt on see, et ta pani oma üleskutsetega mõtlema sellele, et teised NATO liikmed võiksid ka panustada natuke rohkem.

Ma ei saa aru – kui kõigil on ilusad loosungid, aga kui räägitakse rahast, siis Ameerika maksab ja Eesti maksab, aga Prantsusmaa ei maksa ja Hispaania ei maksa. [ Prantsusmaa presidendil] Macronil on küll hea käia ja rääkida, aga tehku rahakott lahti. Selles mõttes on Trumpil õigus.

Kui teil oleks võimalik USA presidenti valida, siis annaksite hääle Trumpi jätkamise poolt?

Jah. Mis halba on ta siis teinud? Lasi ettevõtte tulumaksu 45 protsendilt 20 protsendile. Pooled Ameerika firmad maksid seepeale inimestele jõulupreemiaid. Majandus on läinud kogu aeg ülesmäge. Töötuse protsent on läinud korralikult alla.

Kõik arvasid, et president peab olema selline, nagu peavoolumeedia tahab. Aga ta ei pea niisugune olema.

Kõik arvasid, et Reagan kui teise kategooria näitleja ei kõlba üldse presidendiks. Nüüd nad räägivad temast kui ühest Ameerika paremast presidendist.

Ega ma ütle, et kõik asjad, mis Trump teeb, on õiged. Igaüks teeb vigu, ka Trump ja teeb neid palju. Ameerika presidendid teevadki vigu, kõik teevad vigu. Aga mida ta räägib… Seesama lausung “America first!” Ma ei saa aru, miks kõik sellepärast nii närvis olid. Miks peaks Ameerika president ütlema “America second!”? See oleks sama, kui meie peaminister ütleks: “Me enam ei hooli, kuidas Eesti inimestel läheb, me hoolime, kuidas Läti inimestel läheb.”

Aasta tagasi ütlesite, et Eesti jääb järjest maha, sest muu maailm läheb edasi. Milles Eesti maha jääb?

Innovatiivsuses, mida meil varem oli päris palju ja mida ma nüüd enam ei näe. Ega selles ka midagi halba ole, oleme muutunud kenaks, halliks, igavaks Kesk- või Ida-Euroopa riigiks suht-koht normaalselt areneva majandusega. Nii ta on. Olime varem IT-tiigrid ja innovatiivsed, meil oli teistele midagi öelda. Praegu ei ole enam. Kogu aeg ei saagi niimoodi.

Ja kuhu muu maailm edasi läheb?

Kes seda oskab öelda. Küsimus on selles, et maailmas tuleb üpris palju asju ümber rääkida. Väga palju asju on neid, mida ametlikult räägitakse, aga mida keegi ei täida. Võta kliimalepe: kõik on selle alla kirjutanud, aga keegi oma tootmist ei vähenda. Indoneesias põletavad nad oma vihmametsi nii, et sealt tuleb toss, mis jõuab välja Euroopasse, aga leppele on alla kirjutatud. Rohkem ei huvita kedagi, põhiline, et need härrased saaksid käia konverentsilt konverentsile, iga konverents kestab kaks nädalat, nemad tunnevad ennast hästi ja see ongi kõik.

Kui ennist ütlesite, et Eesti majandusel läheb normaalselt hästi, siis lõpmatult ei lähe hästi ühegi riigi majandusel.

Ei, loomulikult mitte.

Näete te tumedamaid pilvi Euroopa või üldse maailma majanduse kohal?

Praegu küll ei oska näha. Väga suurt laiutamist ei ole, minu arvates. Üks asi mind tõesti kohutab, ja see on hakanud ka Eestis levima – krüptovaluutade teema. See ükskord veel suure pauguga lõhki läheb ja järjest rohkem inimesi tõmmatakse sinna mülkasse. See mull võib küll lõhkeda, aga mujalt ma suurt ohtu majandusele ei näe.

Tallinkil on 14 laeva, 4 hotelli, kaubamajad, gaasiettevõte, taksofirma…

Jah, midagi on. (Naeratab)

Kuhu te edasi laienete?

Ega me seisma jää. Kui K-Rauta kauplustes labidahinnad tõusma hakkavad, siis hakkavad vist [Tallinna-Helsingi] tunnelit ehitama. (Lagistab naerda)

Kas Tallink läheb osanikuks?

Ei tea, võibolla ostame labidad kokku.

Et nad ehitama ei hakkaks?

Jah. (Naerab)

Teie ei usu tunneliprojekti.

Ei. Ei. See on see EL-i raha priiskamine, EL andis viis miljonit eurot lihtsalt uuringuteks – võtke, uurige. Just praegu andis EL punase tule Saksamaa ja Taani vahelisele tunnelile, mis on mitu korda väiksem ja mitu korda odavam.

Teie Soome lahe teoreetilise tunneli pärast ei muretse?

Ei, ma ei muretse selle pärast.

On teil mõnel seinal maailma kaart, kus näha, millised piirkonnad võiksid Tallinkile veel huvitavad olla?

Sellist kaarti seinal ei ole.

Aga teie peas?

Me oleme kaardistanud endale huvitavat.

Börsifirma omanikuna ei saa te rohkem öelda?

Ma ei tohi, jah, sellest rääkida.

Kunagi me kuuleme sellest?

Ma väga loodan.

Kui te kusagil uusi võimalusi kompate, siis kuidas ennast tutvustate? “Tere, me oleme Eesti firmast Tallink…” Või kuidagi globaalsemalt?

Kui me kuskile läheme, siis meid tavaliselt juba teatakse. Me ei ole ka nii väikesed. Eesti võib olla väike, aga siin oleme ikka kõige suurem firma praegu ja laevanduses oleme suhteliselt suur. Meid ikka teatakse.

Kas soomlased ja rootslased on üle saanud jahmatusest, et mitte öelda solvumisest, kui eestlaste Tallink ostis ära nende Silja Line’i?

On üle saanud, jah. Ei ole enam probleemi. Töötajad on väga rahul, võib öelda. Nad näevad omanikke, juhtkond külastab laevu, inimesi kuulatakse. Rahulolu on päris normaalne.

Tunnelit kõrvale jättes, Eestis on suuri asju üha raskem ehitada. Tselluloositehase miljardiline projekt vajus tartlaste vastuseisu tõttu ära, Väimela suurkanala samuti, mõned erakonnad nõuavad kadu Rail Balticu raudteele. Mis meist nii saab? Või Eestis ei tulekski suuri asju ehitada?

Mäletate hõlmikpuud? (1980-ndate teisel poolel jäi osa rahva vastuseisu tõttu Tallinnas ehitamata Estonia teatri uus hoone, mille Süda tänava krundil kasvab haruldane hõlmikpuu, toim). Ühe puu pärast jäi nii palju asju ehitamata. Nii ongi. Midagi ei ole parata. Ju see on siis meie geenidesse sisse kirjutatud, et kui keegi tahab midagi väga suurt teha, siis paneme talle käe ette, sest äkki ta saabki liiga jõukaks.

Teie olete seda tundnud?

Oo-jaa.

Kuidas olete need käed eest ära lükanud?

Kogu aeg ei olegi lükanud. Meil oli Tallink City projekt Lasnamäel, kus neid [käsi] hoiti nii kaua ees, et kui lõpuks ära lükkasime, oli õige aeg läinud. Projekt on siiamaani töös, aga ei ole labidat maasse löödud. Ehitusluba ei tulnud, tulnud, ega tulnud.

Tallinna linnavalitsus?

Jah.

Kas teie peate Tallinki 30. sünnipäeva galaõhtul kõne?

Paavo [Nõgene] peab.

Öelge ikka teie ka midagi oma inimestele.

Mina ütlen tere. (Naerab)