Isegi, kui taevas pea kohal on pilvitu, siis üks teine, nähtamatu pilv aina kasvab. Selle pilve moodustavad meie andmed – emailid, pildid, audio- ja videofailid jne. See, mis 10a tagasi oli veel meie kodudes DVD-tornide ja kõvaketaste peal, on kolinud online-sfääridesse.
Ma mäletan, millise õhina ja iseenesestmõistetavusega ma kirjutasin filme ja muusikat CD ja DVD-plaatidele. Enamik olulisi faile istusid kõvakettal lootuses, et ehk see veel ei jookse kokku. Siis tuli väliste kõvaketaste ajastu. Iga mõne kuu tagant oli uut vaja, sest videoprojektid, mahukad failid, vajasid kodu. Lisaks fotod ja kõik muu multimeedia.
Mõned aastad tagasi avastasin, et ma pole enamikke kettaid pikemat aega isegi järgi ühendanud. DVD-tornid peitsin häbiga sahtlipõhja, samas teades, et võiks need samahästi ka ära visata. Muusika kuulamiseks mõeldud Winamp oli samuti seisma jäänud. Asemele on tulnud mugavad veebiteenused, pilved, Dropbox, Spotify, Netflix, Google Drive, mis aitasid vabaneda kodustest andmekandjatest ja hirmust, mis saab, kui vana läptop lõplikult üles ütleb. Isegi Adobe’i programmid on kasutatavad üle interneti.
Kuigi aastatuhande vahetudes nähti tsentraliseeritud digihoidlates võimalust vähendada energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside levikut, siis läks teistpidi. Iga päevaga toodame üha rohkem andmeid ja meie kasvav digitaalne jalajälg nõuab suuremaid serveriruume ja energiat. Ühte suurt osa sellest jalajäljest võib nimetada digitaalseks prügiks – data, mida oleme tekitanud ja mida enam ei kasuta, koormab serverifarme.
Suund on energia säästmisele
Peaaegu kõik, mida me internetis teeme, kasvatab süsinik-jalajälge. Juba 2009. aastal avaldas viirusetõrje ettevõte Mac Affee raporti, kus teatas, et iga päev kulub miljardite rämpskirjade kohale toimetamiseks sama suur hulk energiat, kui kahele miljonile Ameerika kodule ja toodab samapalju kasvuhoonegaase, kui 3 miljonit autot. Prognoositakse, et kuue aasta pärast, aastal 2025 tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedi toodetud energiast ja on ühtlasi suurimaid reostajaid.
Olukorda saab parandada, muutes andmeparkide energiatarvet säästlikumaks ja võttes kasutusele taastuvenergiat. Google ja paljud teised juhtivad IT-firmad on õnneks säästlikuma majandamise teel, leiutades uusi tehnoloogiaid serverite jahutamiseks ja piisavalt efektiivseks energia kasutuse vähendamiseks, et seda saaks nimetada roheliseks.
Riistvara on ainult osa probleemist
Kui enamik lahendusi on keskendunud säästlikumate serverite ostmisele ja infrastruktuuri parandamisele, siis tegelikult on vaja samapalju tähelepanu pöörata ka tarkvarale. Programmi võib pidada efektiivseks, kui see on kirjutatud lühidalt ja kompaktselt, mis aitab ära hoida üleliigseid arvutusi, mis raiskavad arvutite võimsust.
Veel võib pidada probleemiks faile, mida enam ei kasuta. Eriti aastate tagant arvutisse jäänud failitüüpe, mis on seotud mingi kindla aegunud programmiga ja mida pole enam võimalik isegi avada. Need failid on osa digitaalsest prügist. Selles mõttes on avatud standardiga programmid keskkonnasõbralikumad, sest ei sea formaadi osas nii rangeid piiranguid ning ei tekita kasutut datat.
Teadlik tasub olla ka indiviidi tasandil. Kuigi digirevolutsiooniga on põnev kaasas käia ja telefoniga pilte klõpsides ei tundu see reostamisena, siis ometi võtab kõik, mida digimaailmas ja internetis teeme, energiat ja ruumi ning teatud osa on sellest digitaalne prügi.
Üks lihtne asi, mida igaüks saab teha, on vaadata, mis saab vanast arvutist, mobiilist või näiteks tahvelarvutist, kirjutab Our World. Digitehnika ei tohiks sattuda tavalise prügi sekka, vaid tuleb suunata taaskasutusse. Kuigi me pole sellega harjunud, siis tasub korra mõelda oma digitaalse jalajälje peale, on palju mida saab vähese vaevaga teha, et mitte toota üleliigset ja regulaarselt kustutada digitaalset pahna, mida pole enam vaja.
Artikli autor Hardi Keerutaja on portaali Digitark kaasautor.
***
Telia kutsub kõiki inimesi ja ettevõtteid 25. jaanuaril osalema Digitaalsel koristuspäeval, mille käigus korrastatakse oma nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest. Koristuspäeva eesmärk teha korda oma digielu ning kustutada kogu mittevajalik info, mis on ajaga muutunud digitaalseks prügiks ja müraks. „Digitaalsel koristuspäeval on väga selge ja reaalne kasu, sest digiprügi kustutamine vabastab nutiseadmete salvestusruumi, muudab seadmed kiiremaks ning hoiab selle tulemusena kokku väärtuslikku aega. Samuti pole välistatud, et koristamise käigus leiavad osalejad oma minevikufailidest inspiratsiooni ning unustatud häid ideid,“ ütles Telia Eesti ärikliendiüksuse juhi Tarmo Kärsna.
Kõik huvilised, kes soovivad digikoristusest osa võtta, saavad oma osalemisest märku andaTelia Facebookis või Digitarga blogis. Telia tehnoloogiaportaal Digitark pakub digitaalse koristuspäeva sujuvaks läbiviimiseks ka häid nippe, kuidas oma tehnoloogilisi abivahendeid puhastada ning säilitada ja korrastada faile nõnda, et sellest saaks loomulik harjumus tulevikuks. Kõik nõuanded jõuavad Digitarga rubriiki koristuspaev.digitark.ee. Digitarga portaalis on avatud ka kalkulaator, mis annab hinnangulise ülevaate, kui suures mahus 25. jaanuaril inimesed ja ettevõtted oma seadmetest digiprügi kustutavad.
