See ei ole lugu uue aasta lubadustest ega sellest, kuidas jaanuari lõpp on aasta masendavaim aeg. Raha, mis kulus jõulukinkidele ja peatsete võltslootuste purunemine ei ole see, millest kirjutan. Minu üheteistkümnenda klassi õpilasedki arvasid, et see oleks liiga klišeelik.
Pakun hoopis kolm mõtet, kuidas seda aastat uuel pilgul näha võib. Need ideed ei pea meeldima või sümpaatsust tekitama. Kujutame lihtsalt ette, milline elu välja näeks…
…kui käiks ühe päeva vähem tööl.
Jah, kogu käesolev palk on juba ära planeeritud. Teame täpselt, millele raha ära kulub. Või siiski? Aga kui vaadata asjale teise nurga alt – mida teeksime selle vaba päevaga, kui saaksime teha ükskõik mida, mis ei sõltuks rahast?
Kas võib olla, et päevaraha vahetamine vaba aja vastu on seda väärt? Leiaksime viise, kuidas vähema rahaga hakkama saada, samal ajala oma elustandardit hoides! Äkki see vaba päev annaks elule hoopis uue vaatenurga ja pikemas perspektiivis sünniks sellest midagi hoopis suuremat?
Tööaeg maailmas muutub aina paindlikumaks ja töötegemise võimalusi on erinevaid. Kõige tähtsam, et teeme oma tööd hästi.
…kui iga riideese kapis on kõige lemmikum.
Me ei vaja väga palju riideid, kui siis ühe nädala jagu. Ostame vähem, näiteks kvaliteetsema ja loodussõbralikuma toote. Kui leiame ostmist väärt kauba, võiks ostu enesega mõne päeva viivitada – kui see paari päeva pärast veel meeles on ja ikka veel kõnetab, oleme leidnud riideeseme, mis tõsiselt meeldib. Sel juhul saame olla ka veendunud, et see ei ole nn. emotsioonalne ost.
Näiteks Steve Jobs armastas tööl käia iga päev kindlate riietega (must polosärk ja sinised teksad), ta ei pidanud sellele mõtlemiseks oma tahtejõudu kulutama ja sai selle jätta tähtsamate teemade otsustamiseks. Kui kapis oleksid vaid parimad riided, oleks valiku langetamine kiirem, aga seljas oleks ikka see kõige lemmikum, see, milles end mugavalt ja kindlalt tunned.
…kui tervis oleks elus esimesel kohal.
Mõned aastad tagasi, kooli kokkutulekul, rääkisin oma kehalise kasvatuse õpetajaga. Ta nägi oma ülikonnas välja laitmatu: sirge selja ja enesekindla pilguga. Tema saladus oma 85 eluaasta juures: iga päev üks tund liikumist.
Ei öelda asjata, et health is the new wealth. Meie eluiga pikeneb ja miks veeta sellest viimased kakskümmend tervise üle kurtes ja arstide vahet käies? Meil on võimalik praegu liikuda, hoida ennast vaimselt vormis ning süüa head tervislikku toitu. Mõtleme nii – kõik tervisega seonduv, mis hetkel tegemata jääb, tuleb “tagasi maksta” hiljem ja vanemana: operatsioonide ning ravimitega. Ja tõenäoliselt kulub siis raha kordades rohkem!
Võtame aega, kulutame vähem ja elame tervislikumalt. See on tehtav – kui mitte kohe, siis miks mitte rajada sellele põhinedes tegevuskava, mis näiteks aasta pärast sellist elu võimaldaks? Uutmoodi aastat!