Mõned inimesed mõjuvad meile sügavamalt kui teised. Nad jäävad meelde oma olemise, pilgu, mõtete, tegudega. Ehk on need sinu inimesed või need, kellelt on sul midagi õppida, midagi, mida sa veel ei teadnud või millele sa alateadlikult otsisid kinnitust. Võib-olla on teil midagi jagada.

Süvamuusika helilooja Ülo Krigul on mu meeltesse jäänud oma bluusisoolodega hammond-orelil. Kogesin seda avastamisrõõmu mõned aastad tagasi Augustibluusil, Ülo mäng jättis kustumatu mälestuse. Tema siiras rõõm ja andumine muusikale. Vahepeal olen näinud teda tõsisel moel vastu võtmas tunnustusi heliloomingu eest, lugenud tema sügavmõttelisi intervjuusid. Iga kord meenub mulle ikka tema bluus. Tahtsin teada, kas see jäägitu nauding bluusist on temas alles. 

Kohtume sombusel novembripäeval Järvamaal, ühes jõeäärses vanas majas

Alustuseks võtame ette matka, mis viib mööda allikast, kulgedes läbi rahuliku metsatuka. Peatume sillal ja kuulame suurvee vulinat, lumi on just ära sulanud, õhk on niiske ja soe. Ma ei salvesta veel meie juttu ega kirjuta üles, ka fotosid ei söanda teha, kuigi ümbrus on nii kena, püüame tunnetada hetke ja harjuda teineteisega. Tundlik natuur vajab seda aega, see on loomulik.

Hedvig Hanson

Hedvig Hanson on Edasi kaasautor. Tuntud peamiselt tundliku muusikuna, kuid tegelenud ka kirjutamisega, ta on teinud kaastööd Postimehele, ERR Kultuurile, ajakirjale Sensa ja Eesti Naine. Hedvig on kirjutanud ka kaks raamatut - dokumentaalne traagiline lugu näitlejannast vanaemast, "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma." (2012) ning isiklik, maa- ning artistielu päevik, "Kirju mandrilt" (2016). Loe artikleid (135)