Pole vaja ajugeenius olla, et mõista, et töötaja on edu võti. Äkki tasuks mõelda uutele meetoditele.
Mäletan ühte tööpäeva, kus mu töökaaslane hommikul kell 9.30 ohjeldamatult mu peale karjus. Hiljem kuulsin, et ta on tööga üle koormatud. Mul on meeles minu kümne aastane tagune mina, kes karjus assistendi peale, kelle laps oli haigestunud, mistõttu ta ei saanud tööle tulla ja mina, tol hetkel lastetu, pidin tegema lisaks enda tööle ka tema oma. Meenub ka üks teine töökaaslane, kes hakkas esimesel töönädalal nutma, sest töökoormus tundus liiga suur. Ja mul on meeles tualetis paberkotti hingamised, sest ärevus oli muutunud paanikaks.