Raadio JAIK: mitu saaki on meil veel jäänud koristada?

Foto: Unsplash

Kuhu oleme Maa ressursside kasutamisega jõudnud? Kas inimkonda ootab hukkumine? Mitu saaki on meil veel jäänud koristada? Mis on need sammud, mida täna teha, et homset näha? Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari “Raadio JAIK” pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast, teemade ring liigub kõigis inimeksistentsi puudutavates valdkondades. JAIK on suunatud mõtlevale, uudishimulikule ja kaastundlikule osale täiskasvanud ühiskonnast, kellele tundub oluline meie homne eksistents. Keskkonnateadlaste mõtted olukorrast planeedil Maa pani kirja ja fakte kogus Ingrid Peek.

Vahel keegi räägib rõõmsasti, et: “Majandus on elu alus! Peame rohkem tarbima, et majanduskasvu elavdada!” ja “Meil siin Eestis on tegelt ikka üsna okei, meil pole kunagi rohkem metsa olnud, ökosüsteemi kriisis on süüdi suurriigid!” jms. Siis püüan ikka vihjata, et inimeste kui bioloogiliste olendite elu alus on loodus – teate ju küll: õhk, vesi, toit, maa. Meie inimliigina sisaldume looduses ja sellesse piiratud ressurssidega terviksüsteemi peab ära mahtuma kogu meie ühiskond, koos oma ühe alustala majandusega. On ju naiivne arvata, et piiratud ressurssidega planeedil on võimalik piiramatu majanduskasv – kas sellest on tõesti raske aru saada? Elu on parem ja eluiga pikem, haridus ja majandus ja üldine heaolu on kasvanud – aga sellel kõigel on oma kallis hind.

Teadlased muudkui hoiatavad, juba aastakümneid ja aina murelikumalt, et kui me kohe midagi ei muuda, siis ootavad meid ees erakordselt suured geopoliitilised vapustused. Milline on siis olukord kosmosejaamas nimega Maa?

Kahjurlik inimkond ehk 6. massiline väljasuremislaine

  • Uuringu kohaselt moodustavad maailmas elavad 7,6 miljardit inimest kogu eluloodusest vaid 0,01%. Kuid alates tsivilisatsiooni algusaegadest on inimkond põhjustanud 83% metsikute imetajate ja poolte taimeliikide väljasuremise, samas kui meie peetavate kariloomade arvukus üha kasvab.
  • Planeet on inimtegevuse tagajärjena niivõrd muutunud, et teadlased on valmis välja kuulutama uue geoloogilise ajastu – ANTROPOTSEENI – alguse.
  • Uuring avaldab ka seda, et tehistingimustes kasvatatavad kodulinnud moodustavad kõigist planeedi lindudest tervelt 70% ning vaid 30% elavad vabas looduses.
  • IMETAJATE jaoks on seis veelgi hullem – 60% kõigist Maal elavatest imetajatest on kariloomad, enamasti lehmad ja sead, 36% on inimesed ning vaid 4% on metsloomad.
  • Viimase 50 aasta jooksul on planeet kaotanud hinnanguliselt poole kõigist loomadest.
  • Ookeanides on kolm sajandit kestnud vaalapüük vähendanud mereimetajate hulka 4/5 nelja viiendiku võrra.
  • Professor Ron Milo (Iisraeli Weizmanni Teadusinstituudist, kes on teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu eestvedaja) sõnul on inimese mõju elusloodusele on üüratu, iseäranis seoses sellega, mida me süüa otsustame: “Meie TOIDUVALIKUL on tohutu mõju loomade, taimede ja teiste organismide elupaikadele. Tahaksin loota, et inimesed võtavad seda uuringut arvesse oma maailmavaate ja tarbimisharjumuste kujundamisel.”

Lihatööstus

  • EESTIS: Värsked statistikaameti andmed näitavad, et eestlased tarbivad jätkuvalt enim sealiha, täpsemalt 40,7 kilo inimese kohta. Lisaks on kogu lihatarbimine viimase viie aastaga kasvanud ligi 15%.
  • Ka pikemas perspektiivis on sealiha tähtsus Eesti inimese toidulaual kasvatanud – kui viisteist aastat tagasi tarbis keskmine Eesti elanik 26,8 kilo aastas, siis mullu küündis see juba 40,7 kiloni aastas. Sealihale järgneb linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kilo inimese kohta, veiseliha 12,6 kilo ning lamba- ja kitseliha ligi 0,5 kilo inimese kohta aastas.
  • KOKKU sööb EESTI inimene 79,6 kg liha aastas = u 200 g päevas.
  • MAAILMAS on viimase 50 aastaga lihatarbimine neljakordistunud: kui 1963. a tarbiti 78 miljonit tonni liha aastas, siis 2014. a tarbiti juba 315 miljonit tonni ning 2050. aastaks ennustatakse lihatarbimise kasvu 455 miljoni tonnini aastas. Keskmiselt sööb iga inimene aastas 43,4 kg liha.
  • Loomakasvatus toodab 13,5−18% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Võrdluseks: autod, lennukid, rongid ja teised transpordivahendid kokku paiskavad õhku 13,1% inimtegevuse poolt tekitatud kasvuhoonegaasidest.
  • Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000–20 000 liitrit vett. Võrdluseks: ühe kilo nisu tootmiseks kulub 500–4000 liitrit vett.
  • Kolmandik kogu maakeral toodetud teraviljast läheb loomadele söödaks. USA-s söödetakse üle 70% teraviljast kariloomadele, Euroopa Liit impordib aga umbes 70% oma loomasöödast, mille kasvatamiseks kulub 20 miljonit hektarit maad väljaspool Euroopat. Euroopa Komisjon on öelnud, et “Euroopa põllumajandus on võimeline toitma Euroopa inimesi, kuid mitte Euroopa loomi”.
  • 30% kogu maismaast kasutatakse põllumajandusloomade kasvatamiseks, kas karjamaana või sööda tootmiseks. Kariloomade pidamine on üks peamisi metsa hävimise põhjuseid, eriti Ladina-Ameerikas, kus leiab aset kõige ulatuslikum metsaraie. Igal aastal raiutakse maha tuhandeid hektareid vihmametsi, et saada põllumaad, mida kasutatakse eelkõige loomasööda (soja ning maisi) kasvatamiseks.
  • Hinnanguliselt on maha raiutud ja põletatud ligi 20% AMAZONASE VIHMAMETSADEST ning igas sekundis hävib järgmine jalgpalliväljaku suurune ala. Kuid vihmametsad on meie planeedi jaoks elulise tähtsusega: nad toodavad üle 20% hapnikust ning eemaldavad atmosfäärist miljoneid tonne CO2, ladustades selle maapinnas. Vihmametsad on koduks 50% maa looma- ja taimeliikidest, millest paljud on tänaseks ohustatud.
  • ÜLEKALASTAMINE on samuti suur probleem: keskmiselt sööb inimene aastas 19 kg kala, mis on 2 korda rohkem kui 50 aastat tagasi.
  • 2016. aastal püüti 171 miljonit tonni kala üle kogu maailma (sellest ligi veerand salapüük), aastaks 2030 prognoositakse, et aastane kalapüük on 201 miljonit tonni on salapüük.
  • Maailma Loodusfond (WWF) hoiatas juba kolm aastat tagasi, et 40 aasta jooksul on kadunud ligi pool mereelu ning aastal 2050 tõenäoliselt ei ole enam koralle.
Foto: Unsplash

Mullad on vaesunud

  • ÜRO toiduorganisatsioon on öelnud, et meil on jäänud koristada veel 60 saaki ehk ilmselt kusagil 60 aasta jooksul kahanevad toidu kasvatamise võimalused maakeral nii dramaatiliselt, et muutub raskeks toita kogu maakeral elavat rahvahulka.
  • 45% põllumajanduseks sobivatest muldadest on degradeerunud, elurikkus neis on hävinud, oma töö on teinud põllumajandusmürgid, väetised, monokultuurne intensiivpõllumajandus.
  • Intensiivpõllumajandus vähendab orgaaniliste ainete ja toitainete varusid mullas, mis tähendab, et pinnas kurnatakse kiiresti ja püsib pidev vajadus uute põllumaade järele.

Läänemere surnud tsoonid

  • Keskmine merevee soojenemine on Läänemeres olnud keskmisest tasemest kiirem. Läänemere hapnikuvaeste “surnud tsoonide” levik on 115 aastaga kümnekordistunud.
  • Varasematest aastatest on Läänemeres jätkuvalt palju saasteaineid. Läänemere ökosüsteem vaevleb praegu soojenemise, hapestumise, toitainetega reostatuse ja hapnikupuuduse tasemel, mis hakkab enamikku rannikualasid mõjutama alles tulevikus.

15 tuhande teadlase pöördumine inimkonnale 2017.aastal

Artiklile “Maailma teadlaste hoiatus inimkonnale: teine märguanne” andsid allkirja andnud üle 15 000 teadlase 184 riigist, samuti avaldati artikkel ajakirjas BioScienceTeadlaste ühisavaldusega kutsutakse inimkonda üles lõpetama keskkonna hävitamine ja hoiatasid üleilmse katastroofi eest ning tehakse ettepanekuid jätkusuutlikkusele üleminekuks.

Kaardistatud suurprobleemid olid:

  • kliimasoojenemine jätkub,
  • magevett jääb inimese kohta järjest vähemaks,
  • looduslikke metsi asendavad põllud ja linnad,
  • elurikkus väheneb.

Nende andmete põhjal on kokku pandud pilt, mis annab ülevaate viimase veerandsaja aasta jooksul toimunud keskkonnamuutustest.

  • Kättesaadav joogivee hulk inimese on vähenenud 26%.
  • Ookeanide “surnud alade” kogupindala on kasvanud 75%.
  • Kadunud on 121 miljonit hektarit metsamaad.
  • Järjepidevalt on tõusnud nii süsinikdioksiidi heited kui ka maakera keskmine temperatuur.
  • Maakera rahvastik on kasvanud 35%.
  • Loomade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja kalade hulk on vähenenud 29%.
  • Teadlased hoiatavad, et ilma suuremahuliste muutusteta ootab maakera looduskeskkonda ees kollaps ja inimkonda hävimine.

Esimese hoiatuse inimkonnale edastas 1992. a Murelike Teadlaste Ühendus (Union of Concerned Scientists – UCS) Nobeli füüsikaauhinna laureaadi Henry W. Kendalli eestvedamisel. Esimene kiri pälvis enam kui 1700 teadlase poolehoiu. Oma toetust avaldasid teadlased 71 riigist, nende seas ka 104 Nobeli auhinna laureaati. Kahjuks tõdevad teadlased, et osoonikihi stabiliseerumise erandiga on inimkond üldiselt läbi kukkunud.

Teise ühisavalduse autorid leiavad, et eriti murettekitav on kliimamuutuste valdkond, seda peamiselt fossiilsetest kütustest tekkinud kasvuhoonegaaside, metsaraie ja põllumajandusliku tootmise tõttu, eriti aga just mäletsejate lihaks tarvitamise tõttu. Näiteks on maailmas viimase 50 aastaga lihatarbimine neljakordistunud: kui 1963. a tarbiti 78 miljonit tonni liha aastas, siis 2014. a tarbiti juba 315 miljonit tonni ning 2050. aastaks ennustatakse lihatarbimise kasvu 455 miljoni tonnini aastas. Keskmiselt sööb iga inimene aastas 43,4 kg liha.

Kõige suuremad keskkonnaprobleemid tulevadki toidutootmisest, kust tuleb 70% kasvuhoonegaasidest (sellest 60% lihast) ja kuhu kulub 70% mageveest.

Inimkonnale tehtud teises hoiatuses leitakse veel, et ookeanide hapnikupuuduses on nn surnud alad suurenenud 75%. UNESCO andmetel on maailmas umbes 500 surnud ala, kokku ca 245 000 km², mis on võrreldav Ühendkuningriigi pindalaga.

Jätkuvalt näevad teadlased probleemina rahvastiku juurdekasvu. Ennustatakse, et 2050. aastaks on maailmas 10 miljardit inimest. Samal ajal kaob aga palju liike. 25 aastaga on kadunud 29% maailma loomadest. Arvestades bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, on dr Newsome’i sõnul Austraalia maailmas teisel kohal. Esikohal on Indoneesia. Käesoleva sajandi keskpaigaks võib hävineda 30–50% maailma liikidest.

Foto: Unsplash

Magevesi

  • Uuringud näitavad, et joogivee nappus on samuti seotud rahvastiku kasvuga. Värske vee puudus ähvardab enam kui 40% maailma rahvastikust ja umbes 783 miljonil inimesel puudub juba praegu ligipääs puhtale joogiveele, mistõttu sureb iga päev 1000 last kõhulahtisushaigustesse. 1 miljardi inimese igapäevane vesi on saastunud inimväljaheidetest. Ligikaudu 2,2 miljonit inimest, enamasti arenguriikidest, sureb igal aastal veega seotud või puhta vee puudumisest tingitud haigustesse. Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000 inimest joogivee halva kvaliteedi tõttu. 90% neist on alla viieaastased lapsed. Hüdroloogiline režiim on muutunud ning magevee probleem on tõsine.
  • Aastaks 2025 elab ligikaudu 2 miljardit inimest absoluutse veepuudusega piirkondades.
  • Maailmas on 1,4 trillionit liitrit vett. 97,5% maailma veest on soolane ja 2,5% mage. Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. 20. sajandil kasvas vee kasutus 6 korda, seega 2 korda kiiremini kui rahvastik.
  • USA-s kasutatakse keskmiselt 380 liitrit vett ja Euroopas keskmiselt 140 liitrit vett ühe inimese kohta päevas. Arenguriikides vaid 20-30 liitrit inimese kohta päevas. Miinimum, mida inimene vajab, on 19 liitrit vett päevas (allikas WHO).
  • Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse niisutuseks põllumajanduses.
  • Intensiivpõllumajanduse ja kliimasoojenemise tagajärjeks on ka maailma mageveevarude drastiline vähenemine. Põllumajanduse osakaal kogu maailma veetarbimises on 93%, suurt osa sellest kasutatakse loomasööda tootmiseks, ja 55% mageveest antakse põllumajandusloomadele. Ühe kilo loomaliha tootmiseks kulub 15 500 liitrit vett, samal ajal kui 1 kg nisu tootmiseks üksnes 1600 liitrit ja 1 kg riisi tootmiseks 2500 liitrit.

Prügi ja plast ja arutu tarbimine: plastikinimesed

  • Hispaania teadlased leidsid, et meretooted on mikroplastiga eriti saastunud. Teadlased testisid 21 erinevat tüüpi lauasoola ja leidsid mikroplastikut kõigis neist. Sellel kevadel testisid 17 erinevat soola ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Malaisia teadlased ja leidsid mikroplastikut kõigis peale ühe soola. Nad leidsid põhiliselt polüeteleeni ja polüpropüleeni. Mikroplastikut leiti ka Hiina sooladest.
  • “Igaüks on mõjutatud plastisaastest oma eluea jooksul,” kirjutasid Johns Hopkins Bloomberg School of Public Health and Arizona State University teadlased juba aastal 2013. 95% ameeriklastest leiab uriiniproovist bisphenol A ehk plastikut.
  • Viljakusnäitajad Euroopas langevad. Heebrea ülikooli ja New Yorgi Mount Sinai meditsiinikooli uuringute järgi on keskmise mehe spermatosoiditase langenud 50% ning hinnanguliselt 20% Taani mehi on viljatud. Põhiliseks süüdlaseks östrogeenitaseme tõusus on plasti tugevust ja pehmust määravad keemilised agendid.
  • Aja jooksul laguneb plast mikroplastiks ja seda on hiljem leitud toitude seest nagu mereannid, mesi, õlu ja lauasool. Erinevad plasti valmistamiseks kasutatavad saasteained (PCDBd, PAH-id ehk polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) võivad mikroplasti ja läbi toidu jõuda meie kudedesse.
  • Kalasööjad inimesed tarbivad aastas hinnanguliselt kuni 11 000 ühikut mikroplasti.

Prügi Eestis

  • Keskmine eestlane tootis 2016. aastal 376 kilo olmejäätmed. Eestis võetakse ringlusse veidi üle neljandiku olmejäätmetest.
  • Kuigi Eestis on prügi käitlemise ja sorteerimise süsteem loodud, satub suur osa prügist siiski loodusesse.
  • 2014. aastal tekkis Eestis jäätmeid kokku 21,8 miljonit tonni, s.o veidi enam kui 16 500 kilogrammi prügi ühe inimese kohta.
  • Kogu prügi hulgast vaid 2,2 protsenti on tekitatud majapidamistes. Lõviosa prügist tekib põlevkiviga seotud tegevustest. Kodumajapidamistes tekib igal aastal olmejäätmeid ligi 430 000 tonni.
  • Aastatel 2005-2015 tekkis Eestis keskmiselt 140 kg pakendijäätmeid elaniku kohta aastas. Viimastel aastatel on pakendijäätmete seas suurenenud plastpakendite osa, mis on tarbijatele küll mugav, kuid viitab ka kaupade ülepakendamisele. Liigiti tekib enim paber- ja kartongpakendeid ja plastpakendeid. Järgnevad klaas-, metall- ja puitpakendijäätmed.
  • Plastpakendijäätmeid tekkis 2015. aastal 61 125 tonni. Sellest ringlusse jõudis 17 006 tonni ehk 28%.
  • Eestlased soetavad aastas ligi 300 miljonit kilekotti, keskmine eluiga kilekotil on aga 20 minutit – aeg, mis kulub poest koju jõudmiseni.

Prügi maailmas

  • Inimesed on alates viiekümnendatest aastatest, mil algas masstootmine, tekitanud 8,3 miljardit tonni (umbes 1400 Giza püramiiditäit) plastikut. Suurem osa sellest, täpsemalt 6,3 miljardit tonni, on lõpetanud prügina.
  • Igal aastal jõuab 4,8-12,7 miljonit tonni plastikut rannikualadelt ja jõgedest ookeani. See tähendab 15 kilekotitäit plastprügi ühe meetri rannikujoone kohta üle terve maailma. Kui kogu see prügi panna veoautodesse, ulatuks nende rida 24 korda ümber maailma. Seda võib võrrelda ka sellega, kui iga selline veoautotäis plastikprügi visataks ookeani iga minuti tagant. Kui midagi ette ei võeta, siis aastaks 2030 suureneb ookeani visatav prügi kogus kahe veoautotäieni ja aastaks 2050 juba nelja autotäieni minutis.
  • Kõikidest plastesemetest, mis maailmas on kunagi toodetud, jõuab taaskasutusse vaid 9%.
  • Enam kui 3,5 miljardit inimest ei oma ligipääsu kõige elementaarsematele jäätmekäsitlusteenustele.
  • Hinnanguliselt tarbitakse maailmas igal aastal 1-5 triljonit kilekotti. Viis triljonit tähendab ligi 10 miljonit kilekotti minutis. Kui need kokku siduda, saaks nendega planeedi ühe tunni jooksul seitse korda ära pakkida. Kui plasti tootmise kasv jätkub praegusel kiirusel, võib 2050. aastaks plastitööstus moodustada 20% kogu maailma naftatarbimisest.
  • VAIKSE OOKEANI PRÜGISAAR on pindala poolest suurem kui USA ja 3 korda suurem kui Prantsusmaa. Selle tuumik on umbes 1 miljoni ruutkilomeetri suurune ja saar laiub veel 3,5 miljonil ruutkilomeetril.
  • ÜRO andmetel jõuab 12,7 tonni plastikut ookenitesse iga aasta, mis on võrdne sellega, kui iga minut kummutataks 1 prügiautotäis plastikut ookeanitesse.
  • Plymouthi ülikooli uuringu kohaselt ohustab plastireostus vähemalt 700 erinevat mereliiki. Mõne hinnangu kohaselt sureb plastireostuse tõttu igal aastal vähemalt 100 miljonit mereimetajat, nende seas näiteks merikilpkonnad. Alates 2013. aastast läbi viidud uuringud näitavad, et ligi 50% merikilpkonnadest neelavad plasti ja surevad seetõttu. Kagu-Alaskal ja Briti Columbias kaheksa aasta jooksul läbi viidud uuringu käigus leiti 388 merilõvi, kes olid jäänud kinni plastikjäätmetesse. Pea kõigi, ligi 98% uuritud albatrosside seedeelundkonnast leiti plastjäätmeid. Mitmed uuringud näitavad, et inimeste poolt tarbitavatesse kaladesse (nende seas meriforelli, rääbisesse ja ahvenasse) on sattunud ühel või teisel viisil eri liiki plastjäätmeid.
  • SUUR ÄRI ARMASTAB PLASTI: “Maailmameres kasvab plastireostus kiirusega 8 miljonit tonni aastas. Plastitööstuse tulud on 750 miljardit (allikas: Heinrich Bölli fond) ning eesmärk on järgmise viie aasta jooksul 40% tulu kasvatada. Üks ajaloo suurimaid esmaseid avalikke algpakkumisi (IPO) on just praegu maailma aktsiaturgudel teoksil. Saudi Amarco, Saudi Araabiale kuuluv naftafirma, mille väärtuseks hinnatakse kaks triljonit (see on kaks korda miljon miljonit) plaanib müüa 5% oma aktsiapakist. Mis on selle peaeesmärk? Üles kiidetud kui osa uue kuninga 2030. aasta plaanist vähendada sõltuvust naftatööstusest, on see plaan korjata raha ostmaks Saudi ettevõte SABIC, mis on maailma suurim plast-, just polüetüleenpakendite tootja. Annab sealjuures tööd 35 000 inimesele 90 riigis ning väärtuseks on hinnatud umbes 60 miljardit. Suur äri armastab plasti, meil paistab selle järele isu olevat, mis omakorda tähendab, et plast ei kao kuhugi. Kui sa oled lugemisega nii kaugele jõudnud, siis selle ajaga on prügiautotäis plasti taas maailmamerre jõudnud, nii nagu see juhtub pidevalt 24 tundi järjest, iga päev,” kirjutab Paul Emmet Sirbis.

Maailmakoristus 15.09.2018

Unikaalne nähtus: Eestist alguse saanud ja juhitud maailma suurim globaalne kodanikualgatus, milles osales 158 riiki üle kogu maakera ja 17 miljonit inimest (neist noorim 3 ja vanim 100 aastane).

Ökoloogilise võla päev

See on päev, mis ajaks kulutame ära selleks aastaks planeeritud planeedi ressursid. Edasi laename tulevikust.

  • Kuni 1970. aastani oli selleks päevaks tähtaeg pärast 31. detsembrit, mis tähendas, et inimkond ei tarbinud rohkem, kui Maa suutis luua, kuid viimastel aastakümnetel on see päev kätte jõudnud üha varem. 2018. aastal oli selleks 1. august – ülejäänud aasta jooksul tarbime rohkem, kui suudame tagasi anda ning tegelikult vajame oma vajaduste katteks 1,7 korda suuremat planeeti.
  • Eesti ökoloogilise võla päev oli 30. märts, võrdluseks oli USA päevaks 15. märts. Arvestades, et enamik maailmast on teel sinna, kuhu lääneriigid praeguseks jõudnud on, kulutab Austraalia ressursikasutus igal aastal umbes 4 planeeti, kui seda arvestataks sõltuvalt rahvaarvust, ning nende ökoloogilise võla päev oli 31. märts – vaid päev hiljem kui Eestil.
Foto: Unsplash

Teadlaste soovitused, mida inimkond peaks tegema kohe

  1. Tagama elupaigad maismaal, meres, magevees ja õhus, andes selleks küllaldaselt vahendeid, mis on sealjuures ka hästi korraldatud.
  2. Peatama metsade, rohumaade ja teiste looduslike elupaikade muutmise, et säilitada looduse ökosüsteemid ja teenused.
  3. Taastama laialdaselt algseid taimekooslusi, iseäranis metsamaadel.
  4. Laskma loodusesse tagasi sealt algselt pärit liike; iseäranis suurkiskjaid, kes tagavad ökoloogiliste protsesside toimimise.
  5. Arendama välja ja võtma vastu poliitilised vahendid, et leevendada taimede väljasuremist, salaküttimist ning ohustatud liikidega kauplemist.
  6. Harima inimesi ja looma parema taristu, et seeläbi vähendada toidu raiskamist.
  7. Õhutama inimesi sööma rohkem taimset toitu.
  8. Vähendama rahvastiku kasvu selle kaudu, et naistel ja meestel on võrdne võimalus õppida ning on võimalik planeerida perekonda vabatahtlikult, seda iseäranis piirkondades, kus neid tingimusi pole veel loodud.
  9. Kasvatama ühiskonnas austust looduse vastu; ühe võimalusena saab selleks kasutada õuesõpet.
  10. Loobuma investeeringutest, mis hoogustavad ülemäärasest tarbimist, et selle kaudu soodustada keskkonnamuutust.
  11. Kavandama ja edendama uusi rohetehnoloogiaid ning võtma laialdaselt kasutusele taastuvenergialahendused. Sellega paralleelselt peab vähendama fossiilkütustele antavaid toetusi.
  12. Vaatama üle majanduse, et vähendada majanduslikku ebavõrdsust. Samuti tuleb tagada, et hinnad, maksustamine ja stiimulsüsteemid arvestavad tegelike kuludega, mida ülemäärane tarbimine keskkonnale kaasa toob.
  13. Prognoosima teaduspõhiselt, milline on kaitsekindel ja jätkusuutlik inimhulk maakeral; samal ajal koondades rahvaid ja riigijuhte seda teaduspõhist prognoosi toetama.

Kuula: “Raadio JAIK” saade loodusest (55min)

Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari “Raadio JAIK” pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast, teemade ring liigub kõigis inimeksistentsi puudutavates valdkondades. JAIK on suunatud mõtlevale, uudishimulikule ja kaastundlikule osale täiskasvanud ühiskonnast, kellele tundub oluline meie homne eksistents. Kõiki “Raadio JAIK” saateid saad kuulata siit.

Ingrid Peek

Ingrid Peek

Ingrid Peek on Vikerraadio peatoimetaja. Loe artikleid (1)