Enamus asju jääb elus tegemata selle pärast, et nende tegemisega kunagi ei alustata. Mõnikord tuleb alustada isegi siis, kui on olemas arusaam eesmärgist, kuid puudub arusaam teest, kuidas sinna jõuda. Vahel tuleb sillad enda taga põletada, et olla sisemiselt enam motiveeritud eesmärki saavutama. Taavi Veskimägi kirjeldab oma blogipostituses Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector rajamise teekonna edutegureid. Edasi avaldab artikli lühendatud kujul.

Fridtjof Nansen ütles oma suusaretke plaani läbi Gröönimaa kirjeldades, et laevad tuleb enda taga põletada, siis ei taha enam keegi tagasi pöörduda ja ollakse pühendud ainult edasi jõudmisele. Ees ootab elu.

Ostes Eesti Gaasi omanikelt gaasi ülekandevõrgu eesmärgiga korrata gaasituru arendamisel edu, mida olime saavutanud Eesti elektrituru avamisel konkurentsile ja Põhja-Balti ühtse elektrituru loomisel, olime ka meie sillad põletanud.

Balticconnectori rajamine oli muutunud möödapääsmatuks. Ilma sellesta ei ole võimalik Balti-Soome gaasituru loomine. Kogu Eleringi gaasivõrgu ostu visioon realiseerub läbi muutuse gaasiturul –  suletud ühe müüja põhisest Eesti turust regionaalseks konkurentsipõhiseks gaasituruks. Andes tarbijale suurema võimaluse valida müüjat ja müüjatele enam võimalikke kliente.

Regionaalne gaasiturg – piisavalt intriigi

Balticconnectori  visiooni elluviimisel on olnud piisavalt intriigi. Soome gaasimonopol Gasum on võidelnud selle vastu kõigi võimalike ja võimatute vahenditega. Ja arusaadavalt. Eks sama nägime kodus Eesti Energia või Eesti Gaasiga, kui turu konkurentsile avamise eeldusena olid nad sunnitud müüma ülekandevõrgud.

Juhid tavaliselt ei lepi kergelt oma mõju vähenemisega. Paljud ei saa sellega just emotsionaalselt hakkama. Uus olukord nõuab teistsugust käitumismudelit.

Tänaseks on vahetunud nii Eesti Energia kui Eesti Gaasi juhid.  Balticconnector toob kaasa Soome gaasituru avamise konkurentsi ja Gasumile kohustuse tulevikus tõenäoliselt võõrandada põhivõrk ja asuda konkureerima teiste gaasimüüjatega.

Soome kaasamine regiooni ühtsesse gaasiturgu on kasulik kõigile osapooltele. Gaasitarbimise mõttes väikeste Soome, Eesti, Läti ja Leedu turgude ühendamine on hädavajalik, saavutamaks toimiva konkurentsiga turgu. Eraldi ei anna ei Soome ega Baltikum gaasituru mõõtu välja.

Edu võti on koostöö

Esmane põhjus selle artikli kirjutamiseks Balticconnectorist on Eesti-sisese toimiva koostöö kogemine. See ei ole unikaalne, kuid see ei ole ka piisavalt tavapärane. Balticconnector ja tegelikult ka Eesti-Läti kolmas elektriühendus ei oleks tänases seisus ilma paljude osapoolte panuseta.

Alljärgnevalt mõned olulised tähelepanekud, Kotteri muutuste juhtimise mudelile tuginedes, kuidas koondada vajalik energia projekti edukaks realiseerimiseks.

1. Esmalt on vaja teadvustada projektiga seotud võtmeosapooltele kavandatava tegevuse möödapääsmatus. Näiteks tahtes oma energiajulgeolekut suurendada, siis me peame ühe tarnija (Gazprom) ja ühe tarneahela (Venemaa) lõa otsast pääsema.
2. Teiseks tuleb luua tugev koalitsioon muutuse realiseerimiseks. Vaja on projekti omanikku, kelle usk ei kõigu ka siis, kui tulevad paratamatud tagasilöögid. Projekti omaniku ülesanne on projekti toetuseks vajalik toetusvõrgustik luua. Balticconnectori taga seisnud koalitsioon oli laiaulatuslik,  peaminister Taavi Rõivase panus on eraldi esile tõstmist vääriv.
3. Kõik see ei tööta, kui ei ole selget visiooni, mille taha inimesed koondada. Vaja on kandvat narratiivi.  Balticconnectori puhul  on selleks Soome-Balti ühtne gaasiturg ja Balticconnector selle selgroona.

Kahtlejad tuleb kaasa haarata läbi väikeste võitude, tugevdades kahtlejate usku lõppeesmärgi saavutamisse.

p.s. Oktoobri keskpaigas kirjutati peale 2-aastast tööd alla Soome-poolse Balticconnectori arendajaga merealuse toru ehitamise koostöölepe ja Euroopa Komisjoniga pea 200 miljoni eurose finantseerimisleping eesmärgiga saada 2020. aastaks valmis Eesti-Soome gaasiühendus, mis maksab kokku ligikaudu 300 miljonit.

Lugu täispikkuses  Taavi Veskimägi blogi

Taavi Veskimägi

Taavi Veskimägi on tippjuht ja investor, kes on juhtinud mittetulundusühinguid, riigiasutusi, erakondi kui äriühinguid. Ta on ka 2009. aastal loodud Eesti Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimees ja esimese Eesti ainult puhtamajanduse tehnoloogiatele suunatud riskikapitalifondi 2C Ventures partner. Loe artikleid (17)