Sel talvel tundsin end nii vaprana. Olin vaimu kuidagi ammu valmis pannud, et nüüd tuleb pool aastat pimedust ja külma, ei ühtki soojamaareisi terendamas, ja näiteks eelmisel aastal oli veel maigi kohati väga jahe.
Iga kord, kui sügisel, talvel või veel paar nädalat tagasi keegi külma või pimeduse üle kurtis, tundsin uhkust, et ma sel aastal seda kuidagi väga hästi talun ja vähe märkan. Võib-olla oli asi selles, et tegelesin nii paljude eluraskustega ja võitlesin enda parema enesetunde pärast, et polnud aega ega energiat sünoptikaga tegeleda.






