“Nüüd on vaja otsustajaid,” karjus noorem Tiisler, kui algas 90. minutil Brasiilia – Belgia mäng. Neid otsustajaid ei tulnud. Courtois oleks täna Belgia väravajoonel kõik otsustaval hetkel ära võtnud, on ta ju reaktsioonitõrjel maailma parim olenemata oma veidi flegmaaatilisest iseloomust.

Belga poolt ma olen, mida ma varjan, need klubijalgpalli superstaarid võiksid ju oma potensiaali kord ära realiseerida ja see kord on nüüd või mitte kunagi. Samas ma olin alati seda meelt, et kui Liverpooli sõbrad Coutinho ja Ferminio hakkavad koos looma, siis loovad ära ka. Täna oli teine poolaeg aeg ja võib-olla see puujalg Neymar segas, aga sõbrad ei teinud ära. Brasiilia langes teenitult, selle mängu otsustas De Bryne otsus lüüa ootamatult peale, lüüa ootamatult teine värav. 2:0 on tänapäeva jalgpallis väga raske seis. Sellest ei tule veerandfinaalis enam välja, võib-olla ainult ⅛ finaalis, kui vastaseks on Jaapan ja sa oled Belgia.

Uruguai kaotus Prantsusmaale oli loogiline, nii loogiline, et see mäng oli igav. Loodan, et Belgia-Prantsusmaa poolfinaalis pole mida loogilist ja kõik on põnev viimase minutini ja Begia võidab. Belgial on see teema, et kas nüüd või mitte kunagi. See Prantsusmaa Greizmann võib küll hästi pausitada, aga Belgia täispower, mis pole veel avaldunund, lööb pahviks. Iseasi, kas üldse avaldubki, aga ikkagi, see on võimas, kuidas iga mees võib asja neil ära teha, aga meeskondlikku kontrarünnakut valitsevad ka nii hästi, et nüüd läheb see väikese riigi põlvkond ajalukku või siis mitte kunagi. Kogu lugu, mulle meeldivad elupointi mõttes sellised mustvalged valikud.

See MM on meelelahutus ja igaviku perspektiivis on savi, kas 2018 võidab Belgia või Horvaatia, aga tore ikka kübetki endasugustele ebaolulistele rahvustele pöialt hoida. Mu pöial on kuum.

Kõiki Mart Kase jalgpalli MMi päeviku sissekandeid saad lugeda siit.

Tipphetked