Lõimumisprotsess, mis nüüdseks on kestnud üle kivide ja kändude ligi kolmkümmend aastat, on toonud eesti ühiskonda, sh poliitikasse ja kultuuri arvestatava intellektuaalse lisaväärtuse ja motivatsiooni. Vaimustudes Niina Petrõkina ning tema treenerite ja teiste abiliste pühendumusest, siis riburada pidi avastan, k u i p a l j u teisi vene emakeelega või erinevaid rahvusi esindavatest segaperedest pärit noori ning juba täisealisi inimesi on teeninud ja teenivad Eestile au ja kuulsust. Ning nii pole see mitte ainult spordis, vaid ka kaunites kunstides, muusikas, teaduses.
Kui aasta tagasi liugles ja hüppas – jah, nii võib öelda iluuisutamise kohta – 31. jaanuaril Tallinnas peetud Euroopa meistrivõistlustel “millenniumineiu” Niina Petrõkina (sündinud 14. augustil 2004) Euroopa meistriks ja kordas seda saavutust tänavu 14. jaanuaril Inglismaal Sheffieldis peetud meistrivõistlustel (lisaks äsjane seitsmes koht olümpiadebüüdil), siis ei saanud see ükskõikseks jätta ka kõige konservatiivsemat rahvuslast.
