Lühiintervjuude sarjas “Edasi on ka minu mõte” uurime oma kaasautoritelt, lugejatelt, toetajatelt ja sõpradelt, mida nad Edasi juures väärtustavad. Mihkel Mikkelsaar töötab IT-alal ja on Edasi lugeja.

Milline on teie esimene mälestus Edasiga seoses ja kuidas vaatate meie toimetamiste peale täna? Mis on muutunud?

Mäletan, et kui esimesed päris mõjuisikud hakkasid Edasist rääkima, tundus see olevat selline äge projekt. Pidasin seda projektiks eelkõige tähenduses, et tegu tervikliku, kuid lühiajalise ettevõtmisega, mis paratamatult leiab oma lõpu peale paari-kolme numbrit. Umbes nagu 90ndate lapsepõlvest mäletan Luupi, Favoriiti, mida sirvisin. Hiljem hakkas Edasi näppu jääma mõnes büroos, kuhu see oli tellitud, või sai loetud jagatavamaid artikleid veebist. Neli-viis aastat tagasi soovisin lennule midagi kaasa haarata ning nägin heameelega, et Edasi tegutseb endiselt, mispeale olen ostnud üksiknumbreid ja käesoleva aasta alguses sai vormistatud ka püsileping, mis tundus mõistlik viis toetada head tegevust ja juubelit. Möödunud 10 aastat aga näitab, et tegu ei ole projektiga, vaid läbimõeldud töö ja missiooniga.

Kantar Emori uuringust “Meediabrändid 2025” selgub, et lugejate meelest on Edasi tugevuseks eristumine peavoolust ja teistest väljaannetest. Kas olete selle järeldusega päri ja kui, siis kuidas teie seda tõlgendate, milles see eristumine seisneb/väljendub ja mis rolli te Edasil Eesti ajakirjandusmaastikul näete?

Minu jaoks on Edasi selline slow-reading-ajakirjandus. Et süveneda ja mõista, on vaja võtta aega ning mitte läbi tuisata. Hea, et paberil Edasi ilmub ainult 4 korda aastas, kuukirja puhul jääks ajast väheseks, et kõike rahulikult läbi seedida, sest ajakiri on tiine huvitavatest lugudest. Loen numbreid läbi kaanest kaaneni, eks mingid lood haaravad rohkem kaasa ja teised vähem. Kokku tulebki mõnus segu kergema kultuurikajastuse, suuremate ühiskondlike protsesside ning isikliku arengu teemadel. Teemavaldkond, mille kajastusest ma Edasis veel puudust tunnen, on teadus, kus keerulisemaid teadusprobleeme/-saavutusi lahatakse. Edasi pakub intellektuaalselt huvitavat lugemist väga erinevates valdkondades ja seda kõike ühes kohas.

Edasi üks lubadusi lugejatele on teha ajakirja, mille artikleid on ka hiljem kasulik ja põnev lugeda. Soovitage palun 3 autorit, keda võiks uuesti üle lugeda ja miks.

Mulle meeldivad lood, millest saab aru, et autor on avara silmaringiga ning vaatleb uuritava teema põhjus-tagajärg-seoseid laiemalt (Raivo Vare, Kristjan Pordi lood ja intervjuud). Näiteks majandusküsimused on sageli põhjustatud ajaloolistest sündmustest, inimpsühholoogia ja suhted aga tulenevad tihti loomariigi käitumisharjumustest, kultuurielamused ja kunst tekitavad sageli uusi tooteideid ja -lahendusi.

Kõditavad ka sellised lühirubriigid nagu “Kuhu minna, mida teha” ning “Öökapiraamatu” soovitused, aga ka “Kunst kodudes” – selline süütu piilumine teiste inimeste tegemistesse. Sageli nende omadesse, kes elavad hoopis teistsugust elu, mistõttu olen saanud mitmeid huvitavaid mõtteid, mida ka ise lugeda-kuulata. Kaanepildi lood on samuti sellised head tausta avavad, kus autor aitab mõtestada oma teost ning näha mingeid sümboleid hoopis teises valguses. Tegelikult on ebaõiglane kedagi konkreetselt välja tuua, sest kõik moodustab siiski ju terviku, mida lugedes pole vahet, kas see on kirjutatud täna või 5 aastat tagasi.

Rääkige palun mõne sõnaga ka oma tööst ja mida teile meeldib teha vabal ajal.

Olen juba mitmendat korda pikemal vanemapuhkusel ning proovin anda sellega panuse laste kasvatamisse ning abikaasa karjääri jätkumisse. Kui vanemapuhkus läbi saab, lähen ja aitan luua tooteomanikuna kasutajasõbralikke IT-lahendusi kodumaises LHV pangas. Usun tugevalt, et igaüks peaks panustama ka oma kogukonda ja ühiskonda, seega olen aktiivne Kaitseliidus ning aitan nõu ja jõuga vilistlasena kaasa ka üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Tartuensis tegemistes. Selleks, et kõike jõuaks ja nii vaim kui keha oleks terved, tegelen aktiivselt jooksmisega ning leian head meelelahutust raamatute lugemisest. Soovitan põgusa kehalise aktiivsuse ning silmaringi avardamise võtta hobiks igaühel.

Kui oleks teie otsustada, siis mida ja miks võiks Eestis teha teistmoodi, et muuta meie elu paremaks?

Kõik algab vastutuse võtmisest. Kui me igaüks prooviks olla natuke parem ja viisakam, panustaks oma tervisesse, lähikonda ja kogukonda ning lööks käed külge põhimõttel “kus viga näed laita…”, siis väiksed panused saaks koos palju suuremaks. Ei tasu viriseda, et süüdi on valitsus või hoopis opositsioon – mine ja aita ise muutusele kaasa.

***