Marko Mihkelson: Putini–Trumpi „pakt“: miks ei tohi Euroopa lubada endale rahu illusiooni. Suure tõenäosusega peab diplomaatia veel ootama

Ukraina sõjaväelane hoidmas positsiooni rindel, Tšassiv Jar, Donetski oblast. Foto: Scanpix

On oluline, et tahtekoalitsiooni koondunud riigid hülgaksid senise reaktiivse iseloomuga poliitika ning võtaksid eskalatsiooniredeli kontrolli lõpuks ometi enda kätte. Suure tõenäosusega peab diplomaatia veel ootama, sest endiselt puuduvad vajalikud eeltingimused õiglaseks rahuks.

Viimastel päevadel avalikkuse ette imbunud nn Putini–Trumpi „pakt“ – 28 punktist koosnev tekst, mida püütakse serveerida kui võimalikku rahuteed Vene-Ukraina sõjas – nõuab kainet ja halastamatult ausat hinnangut. Rahuplaaniks seda nimetada oleks eksitav. Tegemist on sisuliselt Ukraina kapitulatsiooniaktiga, mis peegeldab häiriva täpsusega Kremlile sobivaid strateegilisi sihte. Ja kui me üldse midagi lähiajaloost õppinud oleme, siis seda, et agressorile järele andmine diplomaatia sildi all ei too rahu, vaid valmistab ette järgmise ja veel ohtlikuma konflikti.

Marko Mihkelson

Marko Mihkelson on ajaloolase haridusega ajakirjanik ja poliitik. Ta on töötanud Postimehe Moskva korrespondendi ja peatoimetajana ning juhtinud Riigikogus väliskomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigikaitsekomisjoni. Ta on raamatute "Venemaa: valguses ja varjus" ja "Murdeajastu" autor, kirjutanud õpikutekste ning analüüsinud rahvusvahelisi sündmusi nii Eesti kui välisajakirjanduses. Edasis kirjutab Marko Mihkelson kord kuus Eestile olulistel välispoliitilistel teemadel. Loe artikleid (99)