“Kui on tühi tunne, siis tasub lugeda temalt lause või paar ja mootor läheb jälle käima, mingid kõige sisimad mälestused-mõtted ilmuvad välja,” ütleb luuletaja Tõnis Vilu prantsuse filosoofi Simone Weil’ kohta, ning sama kehtib ka Carolina Pihelga viimatise raamatu “Ikka veel” puhul, mis Vilu sõnul on võimalikult aus enda ja lugeja vastu.
Rubriigis “Öökapiraamat” uurime, mis raamatud on inimestel öökapil ning mida põnevat nad sealt leidnud on.
