Tahad sõita meresaartele ning näiteks Emajõele ja Pühajärvele, aga ei soovi idüllilist matka mootorimüraga rikkuda? Siis sobib sulle kajak. Inuiitide muistse meresõiduki tänapäevane variant viib matkaja edasi kiiresti ja turvaliselt ning kannab ka piisavalt matkavarustust.

Kajak on hea valik neile, kes soovivad kogeda midagi uut ja näha uusi kohti ning peavad lugu mõnusast füüsilisest koormusest. Minu ellu tuli kajak rohkem kui kümme aastat tagasi juhuslikult. Enne seda küll teadsin, et selline sõiduvahend on olemas, aga et sellega saab väga mugavalt läbida pikki vahemaid ja kaasa võtta mitme päeva reisivarustuse, tuli mulle üllatusena. Tänaseks olen tänu kajakile kogenud palju uut ja võin kindlalt öelda, et Eesti on kajakkimiseks väga mitmekülgne ja huvitav maa.

Kuidas kajakiga liikuda?

Kajak näeb välja nagu hästi sihvakas kanuu, millel on vastavalt kas üks, kaks või kolm istekohta, mis asetsevad üksteise taga ning millele pääseb ligi kajaki pealispinnal oleva ovaalse tühimiku ehk kokpiti kaudu. Kuna kajak on väga madal ja istutakse praktiliselt veepiiril, siis kaetakse seal istudes ovaalne avaus „põllega“. See on spetsiaalsest materjalist kate, mille ülemine pool tõmmatakse ümber keha ja alumised ääred pingutatakse ümber ovaalse istumisavause. Niimoodi muutub kajak veekindlaks ning veepritsmed ja merelained ei jõua kunagi otse kokpitti.

Kajak liigub edasi aeru või aerude jõul sõltuvalt sellest, mitu inimest kajak mahutab. Matkamiseks mõeldud kajakid on ühe- või kahekohalised ja nende edasiliikumise kiirus on kanuuga võrreldes oluliselt suurem. Põhjus on väga lihtne – kajak on pikk, küllalt kitsas ja hoiab tänu sellele väga hästi iga aerutõmbega antud kiirust. Kümnekilomeetrised vahemaad mööduvad kajakiga sõites kiiresti ning just seetõttu on kajakkimine märksa nauditavam elamus kui kanuuga sõitmine.

Millist kajakki osta?

Nagu öeldud, leiab kajakkija palju avastamist, kuid veele ei maksa kindlasti tormata uisapäisa. Esimesed avastusretked ja matkad soovitan teha koos matkagiidiga, kellelt on võimalik saada varustus, esimene väljaõpe ja muidugi hästi turvatud matk.

Kui esimesed matkad meeldivad ja tekib mõte endale kajak soetada, tekib kohe küsimus, milline on kõige sobivam. Esmapilgul tunduvad kõik kajakid üsna sarnased, kuid lähemal vaatlusel selgub palju erinevusi. Näiteks on osa kajakke kitsamad ja pikemad kui teised ning tänu sellele ka kiiremad. Samal ajal on need ebastabiilsemad kui laiemad kajakid. Valikukriteeriume on palju, ent kui teed endale selgeks, kuidas hakkad kajakki kasutama, siis on seda ka lihtsam valida.

• Plastist kajak – lihtne ja tugev

Neile, kel plaanis suvel ja sügisel kajakiga mõned korrad jõgedel ja merel sõita, soovitaksin kõige lihtsamat plastist (polüetüleenist) meresüsta. Plastsüstad on väga stabiilsed ja nendega saab randuda otse kivisele rannale. Miinuseks on aga suur kaal, mis muudab need kergematest süstadest aeglasemaks. Viimased omakorda mõistagi maksavad rohkem.

• Süsinik on mõeldud tippudele

Kajakimaailmas käivad asjad põhimõtteliselt samamoodi nagu jalgratastega – mida kergem on ratas ja selle komponendid, seda kiirem ja kallim on ratas. Täpselt samamoodi on ka kajakkide puhul.

Kui valida plastkajaki asemel komposiitmaterjalist sõiduvahend, võib hinnaklass olla mitu korda kõrgem, kuid see ka sõidab märksa kiiremini. Komposiitmaterjalide tippklass on süsinikust valmistatud süstad ‒ imekerged ja kiired sõiduvahendid. Nende miinuseks on aga kajakikere haprus ja hind. Süsinikust kajakiga ei saa sõita kivisele rannale, sest muidu tuleb süsta hiljem ilmselt parandama hakata ja see on meistrite tehtav kallis käsitöö.

Seetõttu kuuluvad süsinikust toodetud süstad selgelt võistlusspordiga tegelevate inimeste pärusmaale ning sportlikumate harrastajate lemmikuteks on pigem klaasfiibrist toodetud kajakid.

• Harrastaja valik on klaasfiiber

Klaasfiibrist meresüstad maksavad rohkem kui plastsüstad, kuid nende kiirusomadused on ka oluliselt paremad. Klaasfiibrist süstad ei ole nii vastuvõtlikud löökidele kui süsinikust kajakid ning kui klaasfiibrist süstaga peaks midagi juhtuma, saab seda parandada ka süstamatkal või pikematel võistlustel olles. Klaasfiibrist mudelid on ühed populaarsemad süstad ka 100 km pikkusel Võhandu maratonil.

Kajakke toodetakse nii ühe-, kahe- kui ka kolmekohalisi – valida saad selle järgi, mitmekesi on plaanis vesiseid teid sõita. Lisaks tuleb soetada kajakile sobilikud aerud (mida kergem, seda kallim), põlled, kehakaalule vastavad päästevestid ja kindlasti elementaarsed turvavahendid. Nendeks on esimese asjana vetthülgavad rõivad, aerupadi (täispuhutav „padi“, mis kinnitatakse aeru külge ja mis võimaldab vees olles kajaki kokpitti tagasi ronida), kokpiti veest tühjendamise pump ja signaalrakett.

Alustada soovitan pigem instruktori käe all.

Kajakkimine on ohutu, kui jälgida turvareegleid ja teha endale instruktori käe all selgeks elementaarne ohutustehnika. Enne pikematele mereretkedele minna ei tohiks, sest meri on tihtipeale märksa võimsam, kui arvame ning üleolev kogenematus võib väga julmalt kätte maksta. Meresüsta koolituste osas soovitan võtta ühendust www.360.ee, www.karuskose.ee ja www.seakayakingestonia.com spetsialistidega.

Kajakimatk on üldjuhul mõnus, lõõgastav ja paraja koormusega tegevus. Päikeselisel ja tuuleta päeval lõikad kiilja kajakininaga läbi sillerdava vee läheneva saarekese poole ning kuulad lendlevate merelindude hääli. Eriti heal päeval kohtad uudishimulikke hülgeid, kes võivad sind mereteel kilomeetrite kaupa saata.

Ühesõnaga ‒ kui sul saab linnamelust kõrini, siis on üheks lihtsaks võimaluseks ennast tõeliselt välja lülitada paaripäevane kajakimatk mõnel Eestimaa jõel või siis väikesele meresaarele. Esimese matkapäeva õhtul tabab sind kindlasti meeletu rammestus ja oivaline uni – meretuul, päev looduses ja selle juurde kuuluv füüsiline koormus teevad alati head tööd.

Kuhu minna?

Kui esimesed kajakikogemused instruktoriga matkadelt saadud ja lisaks oma kajaki soetamisele läbitud ka ohutuskursused, võiks esimesteks iseseisvateks retkedeks valida Eestimaa erinevad jõed ja järved. Järgmistena võta ette ranniku lähedal asuvad saared ja laiud.

Põhja-Eesti inimestele soovitan õhtust kruiisi Aegna saarele ja Pedassaarele. Mõlemad matkad võtavad koos maabumise ja kohalviibimisega aega 3‒4 tundi ja sobivad ideaalselt harrastuskajakkijate esimesteks sõitudeks. Alati on hea sõita lihtsalt mööda rannikut ja teha näiteks Tallinnas sissepõige ka Pirita jõkke.

Fantastilisi looduselamusi pakuvad erinevad Eesti jõed eesotsas Emajõe, Võhandu, Navesti, Põltsamaa ja Pirita jõega. Kevadise suurveega on iga kajakihuvilise eesmärgiks külastada Soomaa rahvuspargi ulatuslikke veevälju ning saada osa metsade vahel kajakkimisest. 

Paradiisisaared. Ühte imeilusasse Eestimaa kohta soovitan kindlasti veel minna: Hiiumaa laidude kaitsealale, mis koosneb ei vähem ega rohkem kui 22 erinevast laiust ja rahust. Eestis on palju ilusaid kohti, aga suvisele Saarnaki ja Hanikatsi laiule on raske võrdväärset leida. Nimetan neid meie endi paradiisisaarteks, sest just sellisena need kohapeal alati tunduvad. Nimetatud kaitsealale pääseb ainult eriloaga, kuid kajakkidega minnes on seda võimalik saada Salinõmmest, Hiiumaa laidude kaitseala keskusest.

Veel saari, kuhu põigata. Lisaks juba nimetatud saartele sobib kenasti sõita Prangli, Aksi, Koipsi, Rohusi ja Rammu suunas, teha ühe- või kahepäevane retk militaarsaarele Pakrile, külastada Mohni saart või Vilsandi rahvusparki.

Kajakiga pääseb igale väiksemale Eestimaa laiule ja saarele, tuleb vaid enne minekut selgeks teha, kas antud maalapi külastamine on lubatud või mitte. Paljud meie laiud toimivad lindude pesitsuspaikadena, mida pesitsusajal külastada ei tohi. Parem võta merele binokkel kaasa ja vaatle lindude tegutsemist neid häirimata.

Kust kajaki saab?

Eestis soovitan kajakisooviga pöörduda kohalike tootjate poole, kelleks on www.worldkayaks.com ja www.taheoutdoors.com, Süstavarustust müüb www.eastpole.ee.