Kevad. Või õigemini suvi. Jah, mis ta nii kevad enam, suvi ikka juba. Või ikka kevad? Ma ausalt öelda ei teagi, mis ta kalendri järgi on. Ilma järgi on muidugi ammu suvi. Avastasin end juba pooles mais mõtlemast, et ei tea, mis ma jaanipäeval teen. Tükk aega mõtlesin, enne kui sain pihta, et sinna on veel üle kuu aja aega.
Nahk on on ka mul juba korra maha tulnud. Kõhu pealt. Käisin palava suvepäevaga ilma särgita sörkimas ja et üks kolmandik oli otse vastu keskpäevast päiikest, koju tulles olin ühelt poolt nagu küpsetatud part. Kõhu alt hea pehme ja küps, selg täiesti toores. Pärast panin muidugi veel murul lebades natuke sinna otsa ka. Ikka kõhu poolt. Tegelikult ma selga eriti päikesele ei näitagi, seal on mul paar suuremat sünnimärki ja juba lapsena hirmutati mind ära, et neid päevitada ei tohi. Nii et ainult eestpoolt.
Nädalapäevad hiljem olin mingil üritusel, viigipüksid jalas ja pintsak seljas. Ja vaatan, et midagi muudkui pudeneb särgi alt pükstele. Mingit nõmedat valget puru. Rapsan käega ära, aga mõne aja pärast on jälle. Läksin siis peldikusse uurima ja avastasin, et küpse pardi rind ajab nahka. Just õigel ajal! Toppisin siis oma muidu pealkantava särgi püksi, kuigi mulle üldse ei meeldi särki püksis kanda, ja olin ürituse ikka lõpuni ära. Pärast kodus koristasin.
Marko Mäetamm
Mäetamm Marko on kunstnik. Tema töödes leiab kommentaare nii ta isiklikule elule kõige intiimsemal tasandil kui ka teda puudutavatele-mõjutavatele sündmustele meid ümbritsevas ühiskonnas laiemalt. Marko kirjutab ja joonistab Edasile sellest, mis tundub tema arvates oluline ja mis võiks korda minna ka Edasi lugejatele. Loe artikleid (99)
