Ajakirja Edasi raamatusarja “Iga tekst on lugemist väärt” üheteistkümnenda raamatuna ilmus artiklikogumik “Kreenis suhete alge”, mis sisaldab valikut näitleja Elisabet Reinsalu poolt Edasi veebiajakirjas varem avaldatud artiklitest. Raamat sisaldab mõtisklusi sellest, kuidas päeva paremaks keerata ja mitte longu vajuda. Kuidas olla inimene, tunda tundeid, neid turvaliselt väljendada, hoida suhteid, kuidas püsida tasakaalus ja oma rõõmunatuke siin segadust tekitavas maailmas üles leida. Esitlusel vestles autoriga Kertu Saks.

Raamat: Elisabet Reinsalu artiklikogumik “Kreenis suhete alge”. Kirjastus: Edasi.org ja Rahva Raamat, 2025.

Elisabet Reinsalu eessõna: Kui olin väike, oli mul üks valge kaustik. Selle peale olin oma lapsekäega kirjutanud “Minu mõtisklused”. Kaustiku sees olevad read tänapäeval muidugi trükivalgust ei kannata. Need polegi olulised. Oluline on miski muu. Mäletan, kuidas ühel vihmasel suvepäeval ronisin vanavanemate maakodus lakka. Näpus toosama valge kaustik. Heitsin kõhuli väikese otsaakna alla ja kirjutasin. Ümberringi lõhnas hein ja miski veel, mis on ainuomane vaid suvele, lapsepõlvele, kodule. Katusel kolistas tuul, väikese talutare ümber kasvavad iidsed tammed kõikusid ähvardavalt iilide käes. Minul oli aga sees soe ja hea. Turvaline. Mäletan, milline rahu mind valdas – mu ees oli valge jooneline paber, peos sinine pastakas, mille abil voolasid paberile mõtted. Millest ma kirjutasin? Ei mäleta. Eks ma ümbritsevaid olusid kirjeldasin ja oma tundeid selle maailmakese sees. Püüdsin selgust saada. Enesest, teistest ja maailmast. Sel hetkel ma niimoodi oma tegevust muidugi seletada ei osanud. Mulle meeldis lihtsalt kirjutada.

Selles mõttes pole täna midagi muutunud. Siiski, valge kaustiku asemel on nüüd kollane raamat. Ja kui ühel erakordselt soojal suvepäeval aastaid tagasi poleks mulle helistanud Janeck Uibo ega teinud ettepanekut hakata Edasi ajakirjale veergu kirjutama, oleksin oma valge kaustikuga jäänudki. “Mõtle midagi paremat välja!”, ütles ta otsustavalt selle peale, kui proovisin vastu väita, et mul pole mitte midagi öelda. Selle kollase raamatu vahele on kõigele vaatamata nüüd saanud minu mõtisklused. Elust, enesest, teistest ja maailmast.