Jazzkaarel 22. aprillil üles astuv ansambel Anemoon võib esmapilgul tunduda kui tormituules kasvanud mürgine lill, mis ei kõla just rahustava õhtuse hingekosutusena. Kollektiivselt antud intervjuus Arvi Tapverile selgub, et Anemoon pakub ausat ja improvisatsioonilist helirändu elu sügavamatesse kihtidesse – sinna, kus segunevad õrnus ja äng, uudishimu ja lootus.

Rubriik “Jazzkaare fookuses” on ajakirja Edasi ja Jazzkaare koostööprojekt, kus tutvustame ja arutleme maailma ja Eesti jazzmuusika trendide üle ning võtame luubi alla põnevad valdkonda puudutavad jazziteemad ja esinejad.

Anemooni tutvustavat teksti Jazzkaare lehel lugedes jääb morbiidne mulje: märksõnad nagu veri, pisarad, hüljatus, halb õnn, mürgisus ja nõiduslik… Kas tegelikult ka on Anemoon nii hull koosseis või annate kuulajale veidigi lootust midagi mahedamat või positiivset kogeda?

Iga uus elu algab vere ja pisaratega… ei nimetaks neid inimlikke ja loomulikke nähtusi morbiidseteks. Meie jaoks on morbiidne hoopis sisutu ja sõnumita, tihti elutult positiivne ja mahedakõlaline muusika, mis kõlab liftides, hotellifuajeedes ja paljudes kontserdisaalides. Sellisest muusikast ei ole maailmas puudu, ning nüüd loob seda inimesest osavamalt juba tehisaru.

Siiski, Anemooni muusikas leidub samuti maheda kõlaga palu ja õrnemaid improvisatsioonilisi hetki. Leidub ka ängi ja viha, sest me ei oska teisiti, kui peegeldada loomingus inimelu eri tahke ning maailma ilustamata. Kus mujal kui loomingus töödelda keerulisi, vastuolulisi tundeid ja mõtteid, leida neile pind ja kõla, algatada diskussioone ning kaasata avatud meelega kuulajad? Ka süngemad peegeldused ja mõtestamised kannavad endas lootust ja helgeid perspektiive, sest inimene on kokkuvõttes lahendustele ning ellujäämisele orienteeritud loom.

Muusika on tõesti segu indie’st, jazzist ja võimalik, et ka post-pungist. On see tänapäeval läbiv trend, et jazzfestival rock- ja suisa punkbände lavale laseb? Kas see on ka midagi sellist, mida teie loos “Things Change” võiks välja lugeda, et elu me ümber muutub pidevalt ja enam ei või kindel olla, kas “jätsu” kuulama minnes satun hoopis rockooperi või industriaalimpro kooslusele?

Meil on hea meel, et Jazzkaar on oma loomingulisele ja improviseeritud muusikale väljundit pakkuva festivaliga mitmekülgselt nüüdisaegne, mitte pelgalt traditsioonilise ja svingiva jazzmuusika kõlakamber. Mis puutub aga festivali programmi koostamise viimastesse trendidesse, siis selle kohta oskavad vastata festivali korraldajad.

Elu me ümber muutub tõesti kogu aeg, tuleb kohandada enda ootusi. Seda väljendab ka laul “Things Change” – muutused on ebamugavad. Harjutame vastukaaluks ideed, et ebamugavus ja hirm tundmatuse ees võib tuua inimesed hoopis kokku ning kontserdisaali, mitte aheldada neid koduseinte vahele, et endale tehisaru abil ootustele vastavat “jätsu” luua.

Kui elu muutub ja areneb, siis kuhu suunas Anemoon tahab kulgeda?

Anemoon kulgeb muutuste kaudu uudishimulikult tundmatuse suunas.

Mida see nimi üldisemalt teile tähendab?

“Anemoon <anem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr anemōnē “tuule tütar” < anemos tuul) • ülane (Anemone), taimeperekond tulikaliste sugukonnast; siia kuuluvad võsa-, mets- ja kollane ülane; mõned liigid on ilutaimed” (EKI võõrsõnade leksikon).

Esitate bändiga kahe naise loomingut. Kas sugude võrdsuse nimel ei võiks ka mõne meesliikme lugu teha?

Meie ansambli kirjeldust tähelepanelikult lugedes võib silma jääda veel üks tähtis märksõna “improvisatsioon”, mis tähendab spontaanset koosloomet, hetkes komponeerimist. Loomingulise impulsi ja temaatilise konteksti anname Anemoonis tõesti meie, ansambli naisliikmed, kuid tekkivas dialoogis ehk ühises improvisatsioonis on väljendusruumi küllalt kogu ansamblile. Esindatud on meie kõigi tunded ja mõtted. Kui siiski jääb painama suur mure võrdõiguslikkuse pärast ning juba mõte kahest naisheliloojast lööb sisemise tasakaalu ohtlikult kõikuma, võib selle ennetamiseks kuulama minna enne meid kell 18 Fotografiskas esinevat kolme meestrummari triot või panna mängima mistahes legendaarse jazzialbumi.

Teil on mõlemal palju bände-projekte töös. Kui kerge või raske on end nende vahel jagada ja olgu või pelgalt proovideks kokku saada?

Mõnikord on raske, vahel kerge. Muusika ja loomingu parim osa on inimesi ühendav aspekt, mis küllastab ja kannab. Looming on muutlik ning loomingulised inimesed muutuvad samuti pidevalt oma uudishimule järgnedes, see on normaalne. Kui uudishimu on ühine ja inimesed omavahel klapivad, siis leiab alati lahenduse ja ühise aja prooviks.

Anemoon:
Anett Tamm – hääl, efektid, kompositsioonid
Anna-Regina Kalk – elektrikitarr, efektid, kompositsioonid
Robert Rebane – basskitarr
Martin Petermann – trummid